DILI, 01 Novembru 2025 (TATOLI) – Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, inaugura planta desalinizasaun ne’ebé konverte husi tasi-been sai bee-moos iha illa Jaku, munisípiu Lautein iha loron-sesta (31/10/2025).
Nota imprensa ne’ebé TATOLI asesa husi mídia Gabinete Primeiru Ministru, katak planta desalinizasaun hodi konverte tasi-been bá bee-moos ne’e mai-hosi timoroan Luciano dos Santos Pereira ne’ebé servisu durante fulan-tolu no konsege hetan rezultadu di’ak.
Luciano dos Santos Pereira iha ona esperiénsia hodi konverte tasi-been bá bee-moos iha munisípiu Likisá no mós iha illa Ataúro.
Bee-moos ne’ebé iha ona sei fornese bá rusa no animál fuik sira ne’ebé moris iha illa ne’e tanba konservasaun animál fuik no ekosistema sai hanesan responsabilidade ema hotu nian.
Planta desalinizasaun ne’e ninia na’in loloos maka Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAPPF) ho Sekretária Estadu Floresta.
Tuir dadus hosi parte floresta nian katak, oras-ne’e daudaun iha rusa hamutuk 400-resin mak moris iha illa ne’e inklui animál fuik sira sleuk tán.
Serimónia inaugurasaun ne’e akompaña hosi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandinho Vieira, Sekretáriu Estadu Kooperativa, Arsénio Pereira da Silva, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes no populasaun Valu.
Oras-ne’e daudaun Governu destaka ona Pessoál Seguransa Florestál hodi tau matan ba ai-horis no animál sira iha illa Jaku hamutuk na’in-haat.
Desalinizasaun maka prosesu hasai masin no minerál sira seluk hosi tasi-been hodi halo nia sai hemu. Métodu prinsipál sira inklui ósmose inversa, ne’ebé uza membrana sira hodi filtra bee iha presaun nia okos, no destilasaun (ka desalinizasaun termál), ne’ebé envolve manas bee hodi kria vapór, ne’ebé hafoin ne’e kondensa ba bee ne’ebé moos. Enkuantu solusaun importante ida ba eskarsedade bee nian, prosesu ne’e konsume enerjia barak no hamosu sub-produtu masin (bee-masin) ne’ebé presiza atu soe ho di’ak.
Oinsá desalinizasaun funsiona;
- Kaptasaun: Tasi-been halibur liuhosi kanál sira, posu sira, ka estasaun bombajen sira.
- Pré-tratamentu: Bee ne’e filtra hodi hasai rai-rahun boot sira, hanesan rai-henek, no kontaminante sira seluk, hodi proteje membrana sira iha faze sira tuirmai.
- Desalinasaun (métodu prinsipál rua):
- Osmoze inversa: Bee hetan forsa liuhosi membrana semi-permeável sira ne’ebé permite molékula bee nian atu liu maibé mantein masin no impureza sira seluk.
- Destilasaun (desalinasaun termál): Bee manas to’o nia evapora. Vapor bee nian hafoin ne’e sai malirin no kondensa ba bee ne’ebé moos, husik hela masin sira no minerál sira iha rezervatóriu orijinál.
- Pós-tratamentu: Hafoin hasai masin, bee bele presiza remineralizasaun atu ajusta sabór no halo ida-ne’e sai apropriadu ba konsumu ema nian.
- Soe bee-moos: Lixu masin konsentradu (bee-moos) maka subprodutu ida ne’ebé presiza métodu soe ne’ebé loos atu prevene estragu ambientál.
Vantajen no desvantajen sira
Vantajen sira:
- Ida-ne’e fornese fonte bee-moos nian iha rejiaun sira ho eskarsedade, liuliu área sira ne’ebé maran no tasi-ibun.
- Ida-ne’e maka solusaun ida ne’ebé importante tebes ba eskarsedade bee nian ne’ebé kauza hosi mudansa klimátika.
Desvantajen sira:
- Konsumu enerjia aas: Prosesu desalinizasaun, liuliu destilasaun, presiza enerjia barak.
- Impaktu ambientál: Soe bee-maran bele halo poluisaun ba ekosistema tasi-ibun ne’ebé sensivel.
- Kustu: Investimentu inisiál no kustu operasionál sira bele aas.
TATOLI




