iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, DILI, HEADLINE, POLÍTIKA

Tema proposta OJE 2026: Investe iha transformasaun nasionál, integrasaun rejionál no dezenvolvimentu inkluzivu

Tema proposta OJE 2026: Investe iha transformasaun nasionál, integrasaun rejionál no dezenvolvimentu inkluzivu

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, defende proposta OJE tinan fiskál tinan fiskál 2026 iha faze jeneralidade loron dahuluk iha plenária Parlamentu Nasionál. IMajen TATOLI/António Gonçalves.

DILI, 05 TATOLI (TATOLI) – Vizaun jerál Nono Governu Konstituisionál lideradu Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2026 ho tema investe iha transformasaun nasionál , integrasaun rejionál no dezenvolvimentu inkluzivu.

Proposta Orsamentu Jerál Estadu ne’e regula tuir rekizitu legál ne’ebé hatuur iha Enkuadramentu Orsamentu no Lei Jestaun Finaseira Públika (Lei 3/2025, loron 23 fulan-abríl).

Governu aprezenta proposta OJE 2026 ho montante $2.214.689,195 kompostu husi saláriu no vensimentu $476.870.249, bens no servisu korrente $447.904.446, transferénsia públika $820.710.160, kapitál menór $32.556,96, kapitál dezenvolvimentu $436.647.379.

Tema ba proposta Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 maka: Investe iha Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál no Dezenvolvimentu Inkluzivu.

Totál orsamentu konsolidadu ba tinan 2026, hafoin halakon kontabilidade duplu ba transferénsia entre entidade sira, maka dolar amerikanu millaun $2.291, ne’ebé reprezenta aumentu 5,2% kompara ho OJE 2025 nian.

Husi montante ne’e, tokon $354.6 (15%) sei aloka diretamente ba sidadaun sira liuhusi benefísiu veteranu no seguransa sosiál. Esklui transferénsia sira-ne’e, orsamentu efetivu ne’ebé disponivel ba objetivu sira seluk mak $1,936.5.

Orsamentu ba komponente ida-idak husi Setór Administrasaun Públika mak hanesan tuir mai ne’e:

  1. Dolar amerikanu biliaun $2,215 ba Administrasaun Sentrál, aumentu 7% kompara ho Orsamentu 2025 nian.
  2. Millaun $170.4 ba Seguransa Sosiál, redusaun 3% kompara ho Orsamentu 2025 nian.
  3. Millaun $60 ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), redusaun 4% kompara ho tinan kotuk.

Orsamentu konsolidadu kombinadu husi Administrasaun Sentrál no RAEOA hamutuk millaun $2,245, ne’ebé reprezenta aumentu 6% kompara ho Orsamentu 2025 nian.

Kresimentu PIB naun-petrolíferu reál maka 4.3% iha 2024, ne’ebé marka ho ezekusaun orsamentál ne’ebé maka’as no aumentu iha atividade setór privadu nian. Kresimentu ekonómiku projeta atu aselera ba 4.5% iha 2025, impulsiona hosi espansaun setór privadu ne’ebé kontinua no ezekusaun gastu públika ne’ebé di’akliu.

Iha 2026, ekonomia hein atu mantein kreximentu 4.5%, hetan apoiu hosi konsumu uma-kain nian ne’ebé maka’as liu, aumentu iha gastu públiku ba sasán no servisu sira, ezekusaun investimentu públiku ne’ebé di’akliu, no atividade hosi setór privadu ne’ebé boot liu, hametin adezaun ba ASEAN, no habelar asesu ba kréditu.

Apezarde perspetiva pozitiva sira-ne’e, défisit orsamentál kontinua signifikativu, hamriik iha 59,5% hosi PIB, finansia liuhosi levantamentu esesu hosi Fundu Petrolíferu, suplementa hosi utilizasaun saldu kaixa, empréstimu konsesionál no apoiu orsamentál.

Maske Fundu Petrolíferu kontinua hala’o kna’ar maka’as, projesaun atuál sira hatudu katak bele sai menus iha tinan 2037 bainhira la asegura reseita foun petróleu nian ka la introdús reforma fiskál abranjente sira.

Situasaun ida-ne’e subliña urjénsia atu hala’o reforma fiskál sira enkuantu simultaneamente habelar baze ekonómika liuhosi diversifikasaun. Estratéjia fiskál Governu nian define prioridade prinsipál sira kona-ba reforma sira.

Reforma sira ba jestaun aprovizionamentu públiku no investimentu públiku ho intensaun atu hadi’a ezekusaun projetu kompleksu, multi-propózitu sira iha tinan hirak oin mai, nune’e fó baze ba kresimentu ekonómiku sustentável iha futuru.

Liuhusi hadi’a mekanizmu jestaun investimentu públiku, governu iha poténsia atu hasa’e finansiamentu empréstimu konsesionál ba investimentu kapitál, hamenus dependénsia ne’ebé demaziadu ba Fundu Petrolíferu.

Reforma sira funsaun públika nian, inklui introdusaun ba reforma obrigatóriu ho idade 65, ho objetivu atu lori disiplina boot liu ba proposta lei saláriu setór públiku nian.

Reforma institusionál no investimentu sira mós hala’o hela. Kriasaun Banku Nasionál Dezenvolvimentu Timor-Leste (BDNTL) sei hala’o papél katalítiku hodi mobiliza finansiamentu ba kresimentu setór privadu no projetu infraestrutura sira.

Iha tempu hanesan, governu fó prioridade ba investimentu estratéjiku sira iha kosta súl, partikularmente iha projetu sira-ne’ebé iha ligasaun ho setór petróleu no mineiru, hodi habelar kapasidade industriál no loke fonte foun sira kresimentu nian, iha paralelu, inisiativa sira governasaun dijitál nian avansa daudaun.

Introdusaun identidade dijitál ida sei permite ezatidaun boot liu iha verifikasaun benefisiáriu, kontrolu saláriu ne’ebé metin liu, no hamenus fuga iha transferénsia osan liuhosi sistema informasaun modernu entre banku sira no fornesedór osan móvel sira.

“Ida-ne’e mós sei hadi’a interoperabilidade dadus entre sistema impostu, alfándega, pensaun, no rejistu sivíl, hodi hametin konformidade no habelar baze reseita nian. Timor-Leste nia adezaun iminente ba ASEAN konstitui marku transformativu ida. Adezaun sei habelar asesu ba merkadu, hasa’e konfiansa investidór nian, no integra nasaun ne’e iha komérsiu rejionál no enkuadramentu regulatóriu sira,” refere livru relatóriu orsamentál ne’ebé TATOLI asesa, kuarta ne’e.

OJE 2026 reflete oportunidade sira-ne’e, hodi fó prioridade ba reforma sira iha titulizasaun rai nian, inkluzaun finanseira, solvénsia no padraun sira kontabilidade nian, no mós investimentu sira iha konetividade fibra ótika no rekualifikasaun aeroportu nian.

Koletivamente, medida hirak-ne’e iha objetivu atu halo Timor-Leste sai destinu ida ne’ebé atrativu liu ba investimentu, iha tempu hanesan promove kresimentu ne’ebé inkluzivu no sustentável.

Notísia relevante : Akompaña debate proposta OJE 2026 tuir Rejimentu Parlamentu Nasionál

TATOLI

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!