iklan

NASIONÁL, DILI, HEADLINE, POLÍTIKA

Governu sei fó atensaun ba rezultadu implementasaun programa iha OJE 2026

Governu sei fó atensaun ba rezultadu implementasaun programa iha OJE 2026

Ministra Finansa, Santina José Rodrigues Viegas Cardoso. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 06 Novembru 2025 (TATOLI)-Ministra Finansa (MF), Santina Cardoso, hateten iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 sei fó atensaun makas ba rezultadu implementasaun programa ba  orsamentu ne’ebé gastu.

Nia dehan, preparasaun OJE hahú husi planu, konsulta sidadaun hodi rona opiniaun publiku ba OJE iha baze hamutuk ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Konsellu Konsultivu Munisipál atubele hetan baze implementasaun orsamentu ne’ebé la’o hela no espetativa orsamentu tinan oin.

Husi prosesu ne’e, Governu komesa halo planeamentu ida bazea ba nesesidade tuir prioridade ne’ebé Governu identifika no tuir mós programa Governu nian iha.

“Hafoin halo planeamentu, identifika prosesu planeamentu, loos duni se ita haree, Ministériu Finansa iha OJE 2026, ami foka tebes ba planu asaun anuál no nia  indikadór meta dezempeñu, atu asegura katak, ministériu idaidak, ita la’ós foku  de’it nia númeru intermu ezekusaun, maibé programa ne’ebé ita implementa ho osan ne’ebé ita gasta,” nia hato’o hodi responde rekomendasaun Komisaun C  iha debate proposta OJE 2026 faze jeneralidade loron daruak iha Parlamentu, kinta ne’e.

Tanba ne’e, MF nia relatóriu trimestre daruak OJE 2025 introdús ona relatóriu ezekusaun finanseira hamutuk ho relatóriu dezempeñu nian hodi haree progresu ne’ebé ministériu sira hala’o iha ezekusaun trimestrál.

Hodi dehan, ministériu tinan oin tenta introdús world development index, la’ós ba setór hotu, maibé ministériu balun ne’ebé haree importante atu komesa foku hodi haree meta ka indikadór.

“Iha prosesu OJE rasik, tinan rua ne’ebé ami halo, hanoin reprezentante husi {ema}ho defisiénsia sira, nune’e fó nia impaktu ba elaborasaun orsamentu inkluzividade partisipasaun ema hotu,” nia hateten.

MF mós iha futuru haree  reforma oinsá iha sistema bele  haree projesaun sira ba oin.

” Entaun, haree despeza sira obrigatóriu husi ministériu sira analiza iha sistema, bainhira diskusaun iha programa foun sira hala’o, ida-ne’e bele fasilita no diskusaun klean liután.”

MF toma nota oinsá buka modelu meiu ne’ebé di’ak liu, liliu atubele introdús indikadór sira ne’ebé  bolu SMART espesífiku bele sukat atinji relevante tuir tempu termina.

“Hanoin ami tenta, neineik maibé sistema ida-ne’ebé mak bele fasilita hotu’,” nia katak.

Reforma sistema ba oin despeza sira  ne’ebé obrigatóriu mai husi liña ministériu sei halo analiza iha sistema.

MF iha sentru kapasitasaun jestaun finansa públiku dezenvolve hela modelu dezenvolve kurríkulu ba planeamentu, aprovizionamentu, tezoreiru no  orsamentu.

“Ida ne’e bele harii kapasidade entidade sira seluk, liliu foku mudansa reforsa atu garante planeamentu ne’ebé rigór no asegura indikadór sira bele implementa,” nia akresenta.

Ministra Finansa,  responde mós kona-ba reforma atu hasa’e reseita doméstika tanba país ninia depedénsia fundu mina-rai ne’ebé iha situasaun rua.

“Ida ita hakarak mantein kresimentu ekonómiku, maibé ida seluk ita mós enfrenta situasaun ne’ebé mak presipísiu fiskál. Situasaun ne’e ita labele automatikamente hatún ita-nia orsamentu, maibé presiza haree problema fundamentál ne’ebé Estadu iha,” nia subliña.

Hodi fó exemplu, hakarak hasa’e reseita doméstika, maibé presiza haree obstákulu ho kuidadu hanesan seidauk lei rai mo seidauk asegura setór privadu sira bele hetan asesu kréditu.

Nune’e Governu halo hela esforsu atu mantein no garante ida mak liuhusi kriasaun Banku Dezenvolvimentu Timor-Leste (BNDTL) no hamutuk ho  Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL), Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) lori mai Parlamentu lei Insolvénsia,Garantia Mobiliáriu no sei lori mós lei IVA ho lejizlasaun seluk tan.

“Ami hakarak  asegura uluk sistema tau iha fatin, no ezekuta lei iha, no presiza  rekursu umanu iha kuñesimentu apropriadu, nune’e lei no reforma ne’ebé ita halo bele atinji duni’’,

Reforma seluk Komisaun Funsaun Públika (KFP) hala’o mezmu jeralmente alokasaun verba saláriu bensimentu iha OJE kontinua aas.

“Maibé. komparasaun tinan {2025 ho 2026} iha redusaun 1%,” Ministra Finansa hateten.

Notísia relevante : https://tatoli.tl/2025/11/05/komisaun-c-sujere-atu-aselera-reforma-fiskal-no-diversifika-fonte-reseita-sira/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editor: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!