iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Komisaun C sujere atu aselera reforma fiskál no diversifika fonte reseita

Komisaun C sujere atu aselera reforma fiskál no diversifika fonte reseita

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hato’o intervensaun iha ámbitu debate jeneralidade ba Proposta-Lei OJE 2026, loron dahuluk nian, iha Sala Plenária Parlamentu Nasionál, Kuarta (05/10/2025). Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 05 Outubru 2025 (TATOLI) – Komisaun C trata Asuntu Finansa Públika rekomenda ba Governu atu aselera reforma fiskál hodi diversifika fonte reseita, nune’e hamenus país nia dependénsia ba Funda Mina-rai.

Relatora Komisaun C, Aliança da Conceição Araújo, hato’o sujestasaun ne’e iha marjen diskusaun proposta OJE 2026 iha faze jeneralidade ba loron dahuluk nian, iha Parlamentu Nasionál, ohin.

Nia husu ba Ministériu Finansa atu halais reforma tributária no administrativa ho objetivu mak diversifika fonte reseita sira, nune’e bele garante sustentabilidade fiskál ba tempu naruk.

Tuir nia, Governu tenke adota medida sira atu hametin sustentabilidade Fundu Petrolíferu nian, hodi limita levantamentu sira aas liu Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE) no promove diversifikasaun ba fonte finansiamentu sira.

“Atu fó prioridade ba reseita sira ne’ebé la’ós petrolíferu no otimiza efisiénsia despeza públika nian, nune’e bele hamenus dependénsia ba fundu no garante estabilidade fiskál iha médiu no longu prazu”, nia hato’o.

Deputada ne’e husu atu implementa medida estruturál sira hodi hamenus dependénsia ba Fundu Petrolíferu atu promove aumentu iha reseita naun-petrolífera, liuhusi reforsu kobransa impostu no diversifikasaun ekonómika.

Hametin planeamentu no prioritizasaun ba despeza sira, nune’e mós estabelese limite prudensiál sira ba levantamentu sira husi RSE, nune’e bele garante sustentabilidade fiskál iha médiu no longu prazu no minimiza risku ba dezekilíbriu orsamentál sira iha futuru.

“Adota medida atu reforsa mobilizasaun reseita própria, partikularmente reseita naun-petrolífera no kontrola ho rigorozu despeza korrente atu hamenus dependénsia ba Fundu Petrolíferu”.

Aleinde ne’e rekomenda atu hametin efisiénsia no transparénsia iha jestaun ba despeza públika, hodi garante katak aumentu ne’ebé rejista iha administrasaun sentrál tradús iha melloramentu efetivu iha servisu no investimentu sira ho impaktu sosiuekonómiku diretu.

“Buka ekilíbriu boot liu iha distribuisaun setorál ba gastu sira, reforsa gradualmente investimentu iha setór edukasaun, saúde no sosiál”, hateten.

Nune’e mós rasionaliza gastu administrativu no optimiza efisiénsia gastu iha servisu jerál administrasaun públika nian, hodi kanaliza kualkér poupansa ba área sira ne’ebé iha impaktu diretu ba kualidade moris populasaun nian.

Sujere mós ba Governu tenke promove avaliasaun sistemátika kona-ba efikásia despeza públika nian, nune’e bele garante katak rekursu sira ne’ebé aloka korresponde ba rezultadu tanjivel sira iha dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/11/05/komisaun-c-rekomenda-atu-fo-enfaze-ba-jestaun-rekursu-publiku-iha-oje-2026/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!