iklan

INTERNASIONÁL, POLÍTIKA

“Governu Filipina klarifika iha momentu ne’e presiza apoiu materiál”

“Governu Filipina klarifika iha momentu ne’e presiza apoiu materiál”

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito Freitas, realzia konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Praia dos Coqueiros, kinta (13 Novembru 2025). Imajen/Mídia MNEK.

DILI, 13 Novembru 2025 (TATOLI)–Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito Freitas, klarifika kontinjente Forsa Tarefa Apoiu Umanitáriu ba Filipina adia ona, tuir desizaun polítika husi Governu Filipina ne’ebé haktuir katak sira iha rekrusu naton atu fó asisténsia hafoin dezastre naturál.

Nia dehan, ba adiamentu ne’e Governu Filipina klarifika katak iha momentu ne’e presiza de’it apoiu materiál no la’ós ekipa apoiu umanitáriu husi estranjeiru maske Timor-Leste preparadu ona.

“Prezidente Filipina, Ferdinand Marcos Jr. hetan informasaun kona-ba ami-nia disponibilidade no hato’o apresiasaun ba Timor-Leste nia solidariedade. Maske nune’e, Governu Filipina klarifika katak iha momentu ne’e presiza de’it apoiu materiál no la’ós ekipa estranjeiru,” Bendito Freitas hateten ba jornalista sira liuhusi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Praia dos Coqueiros, kinta ne’e.

Nia hatutan, Governu Timor-Leste preparadu hodi koloka Forsa Tarefa umanitária ida hodi hatán ba estragu sira-ne’ebé kauza husi tufaun Kalmaegi, ne’ebé foin lalais akontese hodi estraga illa sira iha Filipina.

Timor-Leste hein atu hetan lampu verde husi autoridade Indonézia no Filipina iha loron 11 Novembru kalan, atu nune’e bele kontinua ho misaun iha loron tuir mai, tanba ekipa TL mantein iha kualkér tempu no karik iha mudansa ruma iha desizaun Filipina nian.

Aleinde ne’e, Governante ne’e dehan, proposta ba ajuda umanitária transmite ba Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, ne’ebé avalia hela posibilidade atu fó asisténsia finanseira ba nasaun ne’e.

Ministru Bendito Freitas la fó sai montante orsamentu hira mak atu apoiu ba Filipina ne’e seidauk hatene loos, maibé garante katak objetivu mak atu kontribui ba esforsu rekuperasaun pós-dezastre.

Nia hatutan, jestu solidariedade ida-ne’e hatudu Timor-Leste nia kompromisu nu’udar membru foun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), ne’ebé ninia adezaun formál akontese iha loron 26 fulan-Outubru tinan 2025.

“Nu’udar Estadu membru ASEAN nian, ita-nia dever atu preparadu hodi fó apoiu ba nasaun maun-alin ida-ne’ebé afetadu husi kazame Osar no hanesan jestu solidariedade ida. fraternidade, ne’ebé halo parte iha ita-nia vokasaun umanitária,” nia dehan.

Notísia Relevante: Ministru Defeza klarifika suspensaun Forsa Tarefa nia misaun umanitária iha Filipina

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!