DILI, 15 Janeiru 2026 (TATOLI)-Inspetora Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika no Sanitária, Institutu Públiku (AIFAESA, I.P), Odete Viegas, dehan inisiativa husi Governu hodi hamosu proposta Lei númeru 21/VI(2ª)-Pestisida ne’e importante tebes atu garante saúde públika.
Nia dehan pestisida ninia substánsia mak atu proteje agrikultór no garante produsaun agríkola nasionál iha kondisaun ida ne’ebé garantidu no salvaguarda ambiente.
Tanba ne’e hanesan fundasaun eselente ida ba setór agrikultura iha país, tanba pestisipa ne’e rasik hanesan substánsia kímika ida ka venenu ne’ebé agrikultór sira uza atu oho peste iha ai-horis sira hodi proteje labele estraga, maibé restu balun bele hela iha produtu agríkola sira.
“Sai hanesan tóksidu iha ai-hán ne’ebé ita umanu konsumu hela. Ida-ne’e mak ita bolu restu pestisida ne’e aas liu limite iha konsumu bele fó impaktu ba saúde públika. Nune’e, sei afeta liuliu ba labarik sira bele sofre kakutak no afeta saúde reprodutiva inan-isin rua no moras króniku no kánkru”, nia hato’o bainhira partisipa iha audiénsia públika ho Komisaun D ne’ebé Trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha Parlamentu ohin, kona-ba proposta lei ne’e.
Rekomendasaun sira
Iha parte seluk, Odete Viegas koloka dezafiu legál ne’ebé Governu presiza haree hodi hamosu ona kona-ba Lei Ai-han Seguru hodi garante seguru ba produtu iha rai-laran no rai-li’ur no presiza iha ona padraun ba sirkulasaun ai-han ne’ebé daudaun livre espalla iha merkadu, tanba seidauk hatene tóksiku pestisida ne’e sei kontein ba produtu sira ne’e.
“Governu tenke implementa programa nasionál ida hodi monitoriza ba restu pestisida ne’ebé iha merkadu, importasaun no esportasaun, tenke halo verfikasaun livre restu pestisipa antes fa’an ba públiku”, sujere.
Iha fatin hanesan, Ministru Komérsiu Indústria (MKI), Nino Filipus Pereira, fó ninia hanoin ba proposta lei ne’e atu regula utilizasaun pestisida ne’ebé uza iha atividade agríkola hodi kombate peste.
Aleinde atu prevene fabrikasaun, armazenamentu, fa’an no utilizasaun pestisida ne’ebé la regula, tanba risku ne’ebé hamosu ba saúde ema, animál no ambiente. “Proposta lei ne’e estabelese regra klaru, utilizasaun pestisida ne’ebé ezije lisensa ba ninia fabrikasaun, armazenamentu, fa’an, distribuisaun, importasaun, esportasaun no eliminasaun ou distribuisaun bainhira la prienxe karaterístika no rekezitu legál”, salienta.
Halo mós kontrolu pestisida liuhusi kriasaun baze dadus ba rejistu pestisida nian ne’ebé ezije rejistu obrigatóriu hodi verifika kumprimentu ho lista pestisida ne’ebé permite. Ba Objetivu prevensaun lei ida-ne’e estabelese mós regra kona-ba utilizasaun iha parte tékniku nian ne’ebé ezije formasaun adekuada, utiliza ekipamentu protesaun, kontrolu médiku regulár.
Aleinde kontempla fiskalizasaun no rejime infrasaun bainhira iha violasaun lei ho regra sansaun, inklui kontraordenasaun no krime sira.
“Proposta lei ne’e mós buka atu aliña regra no rekizitu ne’ebé adota ona ba iha prátika internasionál ne’ebé di’ak liu, tama iha konvensaun kona-ba pestisida”, afirma.
Ho lei ne’e, Timor-Leste sei fó pasu desizivu hodi sai nasaun ne’ebé reziliente liu proteje uzu pestisida ho mekanizmu legál salvaguarda hasoru risku husi ninia perigu ba saúde ema, animál, ai-horis, ambiente no produsaun agríkola ne’ebé sustentavel no hametin kompetividade ekonomia país nian.
Prezidente Kámara Komérsiu Indústria-Timor-Leste (CCI-TL, sigl portugés), Jorge Serrano, dehan uzu pestisida iha área agrikultura atu kombate peste no hasa’e produsaun hodi bele garante mós seguransa ai-han.
“Ita hatene impaktu husi pestisida kímiku. Ami hanoin katak iha lei ida-ne’e ita presiza haree padraun nasionál pestisipa iha Timor nian, tanba ita ko’alia de’it pestisida kímiku, maibé la haree ba pestisida orgániku bele prodús mós iha rai-laran”, nia sujere.
Tuir nia, bainhira lei vigora presiza fó formasaun ba agrikultór sira uza pestisida, nune’e bele iha koñesimentu tuir padraun ne’ebé iha.
Durante audiénsia ne’e, deputadu sira apresia ho inisiativa Governu tanba foin ba dahuluk hamosu lejislasaun ne’e no sujere atu iha koordenasaun ho liña ministeriál sira bainhira atu implementa.
Notísia relevante: Inisia audiénsia públika kona-ba proposta Lei Pestisida
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora






