iklan

EKONOMIA

Manetelu: “Xapa matríkula sei troka bazeia ba ida-idak nia kódigu munisípiu”

Manetelu: “Xapa matríkula sei troka bazeia ba ida-idak nia kódigu munisípiu”

Prezidente Konsellu Jerál Kabu Sub-mariñu Timor-Leste (CTL-EP) atuál Ministru Transporte no Komunikasaun,, Miguel Marques Gonçalves Manetelu Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 21 Janeiru 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi Ministériu Transporte Komunikasaun (MTK) fó tempu tinan ida ba sidadaun sira ka na’in ba transporte públiku atu hahú moderniza xapa mátrikula tuir ida-idak nia kódigu munísipiu orijen.

Iha reuniaun Konsellu Ministru, kuarta ne’e, aprova Dekretu Governu ne’ebé aprezenta husi Ministru Transporte Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kona-ba regulamentu atribuisaun númeru matríkula no emisaun nomós tau xapa matríkula ba veíkulu motorizadu sira no nia reboke (karreta ne’ebé la iha motór no dada husi karreta ne’ebé iha motór).

Ministru Transporte Komunikasaun, Miguel Gonçalves Manetelu, hateten objetivu husi modernizasaun xapa matríkula ne’e bele fasilita servisu tránzitu hodi deteta lalais identidade husi ema-ne’ebé hetan dezastre bainhira kondús motorizada ka karreta.

“Xapa matríkula sei troka bazeia ba ida-idak nia kódigu munisípiu, nune’e hotu-hotu tenke halo rejistrasaun bazeia ba kartaun identidade ne’ebé indika ita-boot sira-nia orijen ne’ebé define iha kartaun eleitorál,” Ministru Transporte Komunikasaun, Miguel Gonçalves Manetelu, informa ba jornalista sira iha Palásiu Governu, ohin.

Nia hatutan, sira mós iha xapa matríkula espesiál bazeia ba rekomendasaun husi kliente nian hakarak atu utiliza xapa matríkula letra ka númeru ne’ebé sira gosta, maibé ne’e selu ho montante hahú husi $500 to’o $1.000.

“Bainhira lei ne’e vigora ona ita sei implementa maibé tanba karreta lubuk ida mak durante ne’e uza xapa matríkula jerál entaun ita fó tempu tinan ida no durante tinan ida-ne’e ema hotu tenke troka nia xapa matríkula,” nia dehan.

Enkuantu diploma ne’e estabelese regra sira-ne’ebé aplikavel ba determinasaun númeru matríkula, no mós konfigurasaun, emisaun, renovasaun no afiksasaun ninia xapa sira ba veíkulu motorizada hotu-hotu no sira-nia reboke, hodi define tipu matríkula oioin, sira-nia estrutura no kódigu identifikasaun sira hosi divizaun administrativa territóriu nian.

Governu aprova dekretu lei ba taxa rodoviária

Aleinde ne’e, Konsellu Ministru aprova projetu dekretu-lei ne’ebé estabelese taxa sira-ne’ebé tenke selu ba aktu no servisu sira Administrasaun Públika nian relasiona ho veíkulu motorizadu no nia kondutór sira.

“Ha’u aprezenta dekretu-lei ida kona-ba taxa rodoviáriu hanesan transporte públiku karreta no motor, antes ne’e iha maibé define ho diploma ministerial. Maibé bainhira ita haree ba ita-nia rejime jurídiku servisu sira ligadu ho kobransa taxa labele ho diploma ministeriál tenke ho dekretu-lei,” nia dehan.

Nia dehan, dploma ne’e define no klarifika rejime taxa ne’ebé aplika ba aktu no servisu ne’ebé presta husi Administrasaun Públika iha setór rodoviáriu, hodi garante korrespondénsia entre servisu ne’ebé presta no ninia kustu ida-idak.

Diploma ne’e, entre sira seluk, inklui prosedimentu relasionadu ho matríkula, rejistu, inspesaun veíkulu, emisaun títulu no lisensa sira no mós ezame no dokumentu sira-ne’ebé relasiona ho kondusaun.

Dekretu-Lei estabelese mós regra kona-ba kobransa taxa sira, identifikasaun husi sujeitu pasivu (ema ka instituisaun ne’ebé iha obrigasaun selu taxa) no posibilidade ba kobransa ne’ebé hala’o husi entidade terseira parte sira, tuir termu sira-ne’ebé define legalmente, hodi revoga rejime anteriór no prevee nia entrada iha vigór loron 30 hafoin nia publikasaun.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór         : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!