DILI, 17 Marsu 2026 (TATOLI)—Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), hamutuk ho Fundu Nasaun Unidade ba Labarik (UNICEF-sigla ingleza) iha Timor-Leste, inaugura konstrusaun asesivel ba ema ho defisiénsia iha Sentru Labarik no Juventude Komoro (CYCC-sigla portugeza), atu hametin inkluzaun no garante katak laiha ema ida iha kotuk.
Ministru Juventude, Desportu, arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, hateten projetu asesibilidade ne’e nu’udár planu asaun anuál ba ema ho defisiénsia atu oinsá mak kria fasilidade ba ema ho defisiénsia sira iha instituisaun Estadu hotu-hotu.
“CCYC hanesan sentru formasaun ba juventude inklui juventude defisiénsia mós iha, entaun ita tenke iha fasilidade asesivel ba sira atu bele asesu, nune’e instalasaun fasilidade asesivel ida-ne’e bele apoiu ema ho defisiénsia atu mai asesu ba formasaun ruma iha sentru ne’e,” Ministru Nelyo dehan ba jornalista sira iha CCYC, Komoro, Tersa ne’e.
Nia subliña maski asaun ne’e ki’ik, maibé nia signifikasaun boot ba konstrusaun Estadu tanba ko’alia kona-ba konstrusaun Estadu kompostu husi ema oioin inklui mós ema ho defisiénsia.
“Tanba ne’e, ba imi juventude, ba futuru imi sai líder ruma karik imi tenke hatene oinsá kria programa inkluzivu ba ita-nia nasaun hodi fó-atensaun másima ba ema ho defisiénsia,” nia dehan.
Governante ne’e hatutan, nia parte kaer metin prinsípiu katak sei la husik ema ida iha kotuk, maibé hotu-hotu hamutuk hodi harii no tau forsa hamutuk no ba futuru trata ema hotu hanesan.
“Entaun, fasilidade ida-ne’e hanesan parte ida. Ita prepara kondisaun ba ema ho defisiénsia, atubele asesu ba programa formasaun sira-ne’ebé ita-nia Estadu kria no fatin ne’e foku oinsá fó formasaun liliu ba mós ema ho defisiénsia,” Nelyo Isaac tenik.
Ba futuru, nia promete, sei servisu hamutuk ho parte relevante no sentru juventude ne’e rasik, hodi fasilita formasaun espesiál ba ema ho defisiénsia matan, atu sira bele la’o tuir dalan ne’e Governu no parseiru konstrui ona.
Kona-ba orsamentu, membru Governu ne’e relata, fundu ba konstrusaun fasilidade asesivel apoiu husi UNICEF ho montante $37.570.82, husi orsamentu ne’e kobre ba Munisípiu Bobonaru, Kovalima ho Dili.
Iha biban hanesan, Reprezentante UNICEF iha Timor-Leste, Teija Vallandinghan, konsidera inaugurasaun fasilidade asesivel ne’e, marka pasu importante ida ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste liliu ba ema ho defisiénsia hodi asesu ba edifísiu públiku sira.
“Ami orgullu inaugura instalasaun asesivel ida-ne’e, no lansa rezumu polítiku ho títulu envolvimentu adolesente no foinsa’e defisiénsia nu’udár líder ne’ebé foti desizaun,” nia dehan.
Nia subliña asesibilidade la’ós de’it kona-ba barreira fízika, sosiál, ne’ebé impede ema ho defisiénsia, maibé direitu fundamentál ba labarik no adolozensia idaidak.
“Entaun, fasilidade asesivel ne’ebé ohin ita inaugura buat ne’e simples, maibé nia impaktu boot tebes, tanba asesibilidade ne’e bele garante foin-sa’e sira asesu ho seguru ba sentru ida-ne’e tanba foinsa’e ho defisiénsia la’ós de’it benefisiáriu, maibé sira mós lidera hodi halo mudansa,” Teija afirma.
Nune’e, Teija Vallandinghan, apela ba ema hotu atu uza sentru ne’e sai modelu no hatudu katak asesibilidade no inkluzaun la’ós kona-ba karidade, maibé kona-ba sira-nia direitu no dignidade.
Portantu, Diretór Ezekutivu Sentru ba Labarik no Juventude Komoro, Zito Isidoro Freitas, haktuir inaugurasaun ne’e marka pasu importante ida ba ezisténsia tinan 26 CCYC nian, tanba Governu bele tulun ona hodi konstrui fatin asesivel ba ema ho defisiénsia atubele asesu ba sentru ne’e, maibé MJDAK ho UNICEF kontinua servisu hamutuk atu kria tan programa ba ema ho defisiénsia.
“Maibé, ba futuru oinsá ita servisu hamutuk kria tan programa ba ema ho defisiénsia sira, hodi saida mak ita konstrui ona bele iha funsaun no iha sustentabilidade,” nia tenik.
Entretantu, Asesór Prezidensia Repúblika ba Asuntu ema ho defisiénsia, Gaspar Afonso, orgullu ba UNICEF tanba bele kria kondisaun ida adekuada ba nesesidade ema hotu nian, nune’e joven sira ho defisiénsia bele mai asesu ba sentru ne’e.
“Ba ha’u orgullu ho ajénsia internasionál sira-nian, ida-ne’e mak fó hanoin ba ministériu kompetente sira karik halo buat ruma konsulta mós ho ema defisiénsia sira. Tanba ita ko’alia inkluziva labele retórika tenke tau iha pratika. Ida-ne’e mak ita hakarak,” nia informa.
Gaspar konsidera instalasaun fasilidade asesibilidade ne’e la’ós ba ema ho defisiénsia de’it, maibé ba ema hotu-hotu.
Entretantu, fundu ba instalasaun asesivel no reabilitasaun Sentru Labarik no Juventude Komoro, ho montante $15.046.45.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




