iklan

DILI, SEGURANSA

PM Xanana konsidera PCIC kontribui ba konsolidasaun setór justisa iha TL

PM Xanana konsidera PCIC kontribui ba konsolidasaun setór justisa iha TL

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão.

DILI, 14 Maiu 2026 (TATOLI)—Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) la’ós ezerse de’it funsaun profisionalismu maibé mós kontribui ba konsolidasaun setór justisa iha Timor-Leste.

Nia hateten, onra boot ida ba nia bele partisipa iha serimónia selebrasaun aniversáriu PSIK ba da-12, ho servisu profisionál sira hotu ne’ebé integra forsa polisiál ne’ebé loro-loron kontribui ba misaun ne’ebė lei fó konfiansa ba Polisia Sientifika no Investigasaun Kriminal.

“Bainhira imi ezerse imi-nia funsaun ho profisionalizmu, dedikasaun no imparsialidade. Imi la’ós de’it kontribui ba fortalesimentu PCIC maibé mós ba konsolidasaun setór justisa, hodi nune’e asegura katak bele salvaguarda direits sidadaun hotu-hotu nian no kumpre dever síviku sira ho sosiál,” Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha ámbitu selebrasaun loron aniversáriu PSIK ba da-12 iha salaun Multiusos GMN, Bebora, Kinta ne’e.

Bainhira ko’alia kona-ba dever, Xefe Governu ne’e dehan, labele haluha katak dever Estadu nian mak atu garante justisa kumpre nia dezideratu (ka objetivu), hodi nune’e garante respeitu integrál ba direitu fundamentál sidadaun tomak nian no ba Estadu Direitu Demokrátiku.

“Liuliu formasaun rekursu umanu. Reforma justisa hanesan mós prioridade ida husi Governu Konstitusionál da-sia ne’ebé investe daudaun ona. Partikularmente iha formasaun kuadru ba setór ne’e, maibé reforma hirak-ne’e labele impoin ho despaixu ou ho lei,” nia dehan.

Xefe Governu ne’e rekomenda ba PSIK atu prepara-an hodi kombate krime tranzitória iha Timor-Leste.

Maske iha dezafiu barak no kompleksu lahalimar-jurídiku, teknolojiku, ambientál no politiku ne’ebé mundu hasoru, tanba ne’e mak kada país ho ida-idak nia forsas polisiál tenke prepara an.

“Atu konklui, ha’u hakarak konvida PCIC atu reflete kona-ba nia ezisténsia badak ne’e, по kona-ba buat sira-ne’ebé presiza hadi’a. La’ós de’it atu forsa ne’e bele hetan susesu iha defeza sosiedade, iha integral kumprimentu legalidade demokrátika no ha respeitu ba direitu sidadaun nian. Maibé mós iha fortalesimentu setór justisa no dezenvolvimento ita-nia,” bia dehan.

Iha biban ne’e, Diretór Nasionál Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál, Vicente Fernandes, hateten durante ezisténsia PCIC ba da-12 ne’e iha progresu lubuk ida mak sira halo ona, maibé enfrenta mós obstákulu sira.

“Ita rekoñese iha progresu lubuk boot ida mak konsege harii laboratóriu foreinsik, asina memorandu ho Austrália, Indonézia, maske dalaruma ita hasoru mós dezafiu. Maibé tuir ha’u-nia hanoin obstákulu sira-ne’e naturál no solusaun mak halo operasaun internasionál, nasionál no formasaun espesializada ba ita-nia investigadór sira,” nia hateten.

Nia dehan, kombate krime transnasionál ne’e laiha fronteira, entaun sira rekoñese no alternativa mak sira presiza kuantidade no kualidade servisu ba futuru.

“Durante ne’e kazu ne’ebé ami sente todan liu mak sibernétika, tanba presiza rekolla prova dijitál atu proteje dadus sira. Tanba, kazu ne’e ema bele halo liuhusi distánsia dook maibé agora Governu prepara hela enkuadramentu ne’e,” nia hateten.

Nia hatutan, servisu PCIC atu asegura no kombate krime transnasionál ne’e servisu ne’ebé iha ne’e independénzia la depende ba grupu ida no bainhira prosesu investigasaun ladun kompletu públiku bele rekomenda prova.

“Durante ne’e, ami halo servisu ho independénsia, laiha intervensaun polítika tanba justisa ne’e tenke garante ba ema hotu. Karik, ami investiga la kle’an, ita boot sira bele fó prova mai ami, ida-ne’e tulun tebes ami-nia servisu,” nia dehan.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór       : Cancio Ximenes

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!