iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Timor-Leste define pilár haat ba implementasaun polítika nasionál ekonomia azúl 

Timor-Leste define pilár haat ba implementasaun polítika nasionál ekonomia azúl 

Primeiru Ministru Xanana Gusmao akompana husi Vice PM, Ministra Financas lidera enkontru ho parseiru dezemvolvimentu Timor Leste iha salaun Ministeriu Financas Dili, 25 Maiu 2026. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI) – Governu Timor-Leste estabelese pilár prinsipál haat nu’udar baze ida hodi implementa ninia polítika nasionál ekonomia azúl hodi apoia dezenvolvimentu sustentavel no proteje rikusoin tasi nasaun nian.

Koordenadora Prinsipál husi Unidade Ekonomia Azúl iha Gabinete Fronteira Marítima no Terrestre, Inês Araújo Gonçalves, dehan faze krusiál agora maka implementasaun polítika ekonomia azúl iha Timor-Leste tomak, ne’ebé hetan ho apoiu husi parseiru dezenvolvimentu internasionál sira.

Nia esplika katak Timor-Leste iha rekursu tasi nian ne’ebé luan no úniku, ne’ebé konsidera nu’udar baze prinsipál ba dezenvolvimentu nasionál ne’ebé sustentavel. Tanba ne’e, Governu adota ona konseitu ekonomia azúl, ne’ebé koloka oseanu iha sentru ba identidade nasionál Timor-Leste nian, nune’e mós hanesan fonte ba jerasaun rendimentu, prosperiedade, no hametin valór sosiál, kulturál, no ambientál sira iha dalan ne’ebé justu no sustentavel.

“Proteje ekilíbriu ba tempu naruk husi ekosistema tasi nian signifika salva oseanu sira”, nia hateten iha Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM) 2026, ne’ebé hala’o iha Ministériu Finansa, ohin.

Pilár prinsipál haat ba ekonomia azúl mak komprende tasi liuhusi peskiza sientífika, edukasaun, no komunikasaun estratéjika; foka ba prezervasaun tasi no konservasaun liuhusi protesaun ba ekosistema marítima no área tasi-ibun sira; fó énfaze ba utilizasaun sustentavel rekursu tasi nian liuhusi dezenvolvimentu setór ekonómiku sira ne’ebé bazeia ba tasi; no abranje medida transetoriál sira hodi apoia implementasaun polítika nasionál ekonomia azúl nian.

Tuir Inês Araújo, ekonomia azúl la’ós de’it foka ba tasi no área tasi-ibun sira, maibé abranje espasu bee nian hotu, husi tasi, mota, no lagoa sira to’o área foho sira ne’ebé liga ba tasi. Tanba ne’e, nia husu ba komunidade hothotu, iha papél atu apoia implementasaun ekonomia azúl nasionál.

Nia subliña katak iha setór ekonómiku, Governu planeia atu enkoraja investimentu iha área peska, agrikultura, enerjia, produsaun masin, idrokarbonetu, no setór inovasaun bazeia ba teknolojia. Governu mós sei hametin setór turizmu azúl, transporte marítima, lojístika portuária, enerjia renovavel, akikultura, no bioteknolojia tasi nian.

Investimentu ne’e, nia dehan, sei la’o hamutuk ho hametin setór privadu nasionál no hasa’e investimentu estranjeiru diretu iha Timor-Leste, tanba kooperasaun internasionál nu’udar fatór krusiál hodi fó apoiu ba implementasaun ekonomia azúl, inklui liuhosi kolaborasaun ho ASEAN no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

Inês Araújo esplika katak Governu mós aprova ona estabelesimentu husi konta satélite mariña ida ne’ebé sei uza hodi sukat kontribuisaun husi ekonomia azúl ba kreximentu ekonómiku nasionál no kriasaun empregu.

Tuir nia, instrumentu ne’e sei ajuda Governu foti desizaun, transparénsia, no akuntabilidade ba públiku no parseiru dezenvolvimentu sira.

Governu dezigna ona períodu 2025-2035 hanesan faze dahuluk ba implementasaun polítika nasionál ekonomia azúl nian.

Nia rekoñese katak atu implementa polítika ida-ne’e presiza finansiamentu signifikativu, apoiu sientífiku, perísia, no regulamentu sira ne’ebé forte, ne’ebé nesesita solidariedade no apoiu kontínuu husi parseiru dezenvolvimentu sira. “Asaun koordenasaun sei ajuda ita atu ultrapasa dezafiu sira husi implementasaun ekonomia azúl ida”, nia hateten.

Iha sotumutu ne’e, Inês Araújo konvida públiku tomak no parseiru dezenvolvimentu sira atu partisipa iha komemorasaun Loron Nasionál Tasi Timor-Leste nian, ne’ebé sei hala’o husi loron 05 to’o 08 fulan-Juñu tinan 2026.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!