DILI, 10 Juñu 2026 (TATOLI)—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera forum futuru ASEAN 2026 nu’udár plataforma importante ida atu halibur komunidade ASEAN hodi diskute kona-ba dezafiu sira-ne’ebé Estadu-membru enfrenta no buka dalan atu forma futuru bá dezenvolvimentu ne’ebé sentradu iha ema.
PM Xanana hato’o observasaun ne’e durante diskursu ofisiál iha Forum Futuru ASEAN 2026 ho tema “Forma Ita-nia Futuru Hamutuk: Pás, Prospriedade, Sentradu iha Ema” ne’ebé realiza iha Hanoi, Vietname, tersa (09/06).
“Ita hasoru-malu iha tempu ida-ne’ebé nakonu ho inserteza globál, mundu enfrenta konflitu ne’ebé aumenta, intoleránsia no tensaun jeopolítika. Maibé, ASEAN kontinua sai ezemplár importante ba diálogu no kooperasaun rejionál,” PM Xanana hateten liuhusi diskursu ne’ebé Agência Tatoli asesu, ohin.
Xefe Governu fiar katak, forum ida-ne’e fó oportunidade ba líder polítiku sira, akadémiku sira, juventude no parseiru rejionál sira atu reflete kona-ba futuru ASEAN no garante katak pás sai fundasaun ba estabilidade, kooperasaun no dezenvolvimentu sustentável iha rejiaun.
Aleinde ne’e, Xefe Governu mós alerta kona-ba impaktu mudansa teknolójika ne’ebé lalais, partikularmente dezenvolvimentu Artifisiál Intelijénsia (AI), ne’ebé bele lori benefísiu boot maibé mós risku bá ekonomia, sosiedade no umanidade.
“ASEAN labele pasivu hasoru transformasaun ida-ne’e. Ita tenke forma ita-nia futuru rasik no harii enkuadramentu rejionál ba governasaun dijitál ne’ebé proteje ita-nia povu sira no garante katak teknolojia serve dignidade umana,” lidér nasionál ne’e dehan.
Tanba ne’e, nia kontinua husu bá líder ASEAN sira atu asegura katak dezenvolvimentu AI serve ba bem komún no la’ós de’it ba interese grupu ka nasaun balun. Konsentrasaun teknolójia iha númeru limitadu hosi empreza no nasaun sira bele aumenta dezigualdade, habelar informasaun la loos no enfrakese konfiansa públika.
“ASEAN tenke kontinua defende soberania, konsensu, solusaun pasífika bá disputa sira no respeitu bá direitu internasionál, prinsípiu sira-ne’ebé lori kontribuisaun importante ba estabilidade rejionál durante dekada sira,” nia hateten.
Timor-Leste sente onradu atu partisipa iha ASEAN nu’udár membru kompletu no prontu atu aprende husi esperiénsia Estadu-membru sira, kontribui bá komunidade rejionál no servisu hamutuk hodi harii Sudeste Aziátiku ida-ne’ebé pasífiku, inkluzivu no prósperu.
Ikus-liu Xefe Governu hato’o solidariedade bá Governu no povu Filipina ne’ebé sofre tanba rai-nakdoko ne’ebé akontese iha segunda (08/06) ne’e.
Iha oportunidade hanesan, Sekretáriu Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn, espresa konfiansa katak forum futuru ASEAN 2026 sei prodús proposta inovativu no asaun konkrétu sira hodi hametin ASEAN nu’udár komunidade reziliente, dinámika no preparadu ba dezafiu futuru sira.
“Forum Futuru ASEAN 2026 halibur líder governamentál, formuladór polítika, akadémiku, reprezentante juventude no parseiru dezenvolvimentu sira husi rejiaun no komunidade internasionál,” Sekretáriu Jerál ASEAN hateten.
Enkuantu entidade ne’ebé partisipa iha forum ne’e mak Primeiru-Ministru Vietname, Primeiru-Ministru Kamboja, Primeiru-Ministru Laos, Primeiru-Ministru Tailándia no Sekretáriu Jerál ASEAN, Primeiru-Ministru Timor-Leste no delegasaun sira.
EKIPA TATOLI




