iklan

EKONOMIA, INTERNASIONÁL, HEADLINE

Reuniaun daneen Grupu Traballu kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba OMK konklui

Reuniaun daneen Grupu Traballu kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba OMK konklui

Foto/MKAE.

DILI, 12 outubru 2023 (TATOLI) – Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, atuál Xefe Negosiadór adezaun Timor-Leste (TL) nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), Fransisco Kalbuadi Lay, hamutuk ho delegasaun Timor-Leste konklui ona reuniaun daneen ne’ebé realiza iha, 11 outubru 2023, iha Jenebra, Suísa.

“Momentu importante ne’e nu’udar pasu krusiál iha jornada Timor-Leste nian hodi sai membru  plenu ba organizasaun komersiál globál ne’e”, dehan komunikadu ne’ebé Tatoli asesu, ohin.

Lembra katak Timor-Leste aprezenta ofisialmente pedidu formál hodi sai membru OMK iha novembru 2016. Nune’e iha 07 dezembru 2016, Konsellu Jerál OMK hahú kria Grupu Traballu hodi ezamina pedidu Timor-Leste nian hodi adere ba organizasaun haktuir husi  artigu XII husi Akordu Marraquexe nian ne’ebé  institui OMK.

“Durante reuniaun ne’e, Timor-Leste hetan oportunidade hodi aprezenta progresu ba  reforma no kompromisu  nesesáriu  antes sai membru OMK. Permite mós diskusaun ho país membru atuál OMK sira seluk kona-ba termu kondisaun adezaun Timor-Leste nian ba  organizasaun ne’e. Ajenda reuniaun daneen Grupu Traballu inklui diskusaun kona-ba tópiku oioin, hanesan polítika komersiál, kuadru jurídiku no komprómisu asesu ba merkadu”, nota ne’e esplika.

Reuniaun ne’e nu’udar kontinuasaun husi enkontru hirak ne’ebé Timor Leste hala’o tiha ona hahú kedas husi reuniaun dahuluk nian ne’ebé  realiza iha 01 outubru 2020, daruak iha 29  jullu 2021, datoluk iha 29 abril  2022, dahaat iha 30 setembru 2022 no dalimak iha 20  abríl 2023.

Depois reuniaun, iha sesaun lorokraik Xefe Negosiadór adezaun Timor-Leste nian ba OMK kontinua konklui negosiasaun bilaterál  kona-ba asesu ba merkadu ho embaixadora Katherine Tai husi Estadu Unidu, liuhusi asinatura akordu bilaterál.

Antes ne’e, Governu Timor-Leste finaliza tiha ona akordu bilaterál kona-ba asesu ba merkadu ho país membru OMK hiru sira seluk hanesan Austrália, Nova Zelándia, Japaun, Kambojza, Uniaun Europeia, Filipina no Kanadá. Iha fulan hirak oin mai, Timor-Leste ho dirijente sei esforsu hodi finaliza kestaun pendente hodi fornese dokumentu adisionál inklui finaliza mós akordu bilaterál ho nasaun membru OMK sira seluk mak hanesan Indonézia no Tailandia.

Durante reuniaun iha Jenebra, xefe negosiadór hetan akompañamentu husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Manetelu, no Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira.

Governu kontinua empeña hodi konstrui ekonomia ne’ebé metin no sustentável hodi benefísia ninia povu ne’ebé sei  kontribui ba komérsiu rejionál no internasionál bainhira sai duni membru OMK.

“Nune’e, adezaun Timor-Leste ba OMK konsideradu nu’udar pasu fundamentál hodi alkansa objetivu oinsá mellora  perspetiva ekonómika, promove mós lasu forte ho komunidade internasionál. Prezensa Timor-Leste iha OMK signifika dedikasaun Timor-Leste nian ba komérsiu internasionál ne’ebé  abertu no transparente,  promove diversifikasaun ekonómika hodi hadi’ak ambiente  negósiu”, dokumentu ne’e konklui.

Notísia relevante: Timor-Leste adere ba OMK iha 2024

Jornalista: Osória Marques

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!