iklan

DILI

“Timor-Leste nafatin ho problema má nutrisaun aas iha mundu”

“Timor-Leste nafatin ho problema má nutrisaun aas iha mundu”

Ilustrasaun má nutrisaun. Imajen/Espesiál.

DILI, 23 novembru 2023 (TATOLI)—Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) no Organizasaun Nasaun Unida ba Programa Alimentár Mundiál (WFP) asina ona akordu administrativu hodi kontribui ba projetu avaliasaun boot iha Timor-Leste ne’ebé foka liu ba seguransa aihan.

Projetu ne’e ho apoiu fundu hosi ADB liuhosi inisiativa Estudu Diagnóstiku Ekonómiku iha Ázia no Pasífiku, nune’e WFP sei fornese apoiu tékniku ba Governu hodi halo avaliasaun ne’ebe foka liubá seguransa aihan iha eskala ne’ebé mak boot liu hala’o iha rai-laran.

“Ami kontente halo parseiru ho Governu ho WFP ba servisu importante ida-ne’e. Timor-Leste sei hasoru nafatin problema ho nível má nutrisaun ne’ebé aas iha mundu. Importante tebes atu tau atensaun ba problema falta seguransa aihan atu asegura katak populasaun iha asesu ba aihan sufisiente no nutritivu,” Diretora ADB iha Timor-Leste, Stefania Dina, hateten iha komuikadu ne’ebé Agência Tatoli asesu, kinta ne’e.

Inisiativa hosi projetu peskiza ida-ne’e sei kobre uma kain 9,000-resin, ne’ebé hodi fasilita Governu Timor-Leste atu hetan dadus krusiál, hodi hatan ba preokupasaun nível falta seguransa aihan.

“Avaliasaun ne’e sei estabelese análizá kle’an kona-ba nível falta seguransa aihan hosi populasaun iha munisípiu 13 no Oé-cusse no mos iha nível nasionál. Ida-ne’e mós sei deside padraun konsumu aihan ba uma-kain, tipu ai-han saida mak família sira konsumu no estratéjia sobrevivénsia prinsipál ne’ebé mak família sira adota, hodi hatán ba problema atuál ho kustu aihan aas loos no mudansa klimátika mosu iha tinan kotuk,” nia hateten.

Diretora no Reprezentante WFP iha Timor-Leste, Alba Cecilia Garzon Olivares, hateten avaliasaun ne’e la’ós de’it kona-ba númeru dadus maibé ida-ne’e kona-ba fornese dadus krusiál ho tempu ne’ebé loos hodi informa Governu Timor-Leste ba desizaun kona-ba preparasaun aihan emerjénsia, alokasaun rekursu no intervensaun protesaun sosial.

Deskobrimentu hirak ne’e mós sei kontribui ba planu klasifikasaun falta seguransa aihan agudu IPC nian ba 2023-2024 no sei uza hodi determina númeru ema falta seguransa aihan ne’ebé aumenta desde análiza ikus IPC ba 2022-2023, hala’o iha novembru 2022 no rezultadu foun IPC nian sei públika iha inísiu 2024.

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!