iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Prezidente CET prefere matéria fraternidade umana sai parte ida husi morál-relijiaun

Prezidente CET prefere matéria fraternidade umana sai parte ida husi morál-relijiaun

Bispu Dioseze Maliana no Prezidente Konferénsia Episkopál Timorense, Dom Norberto Amaral asina livru prezensa iha ámbitu serimónia lansamentu livru manuál kona-ba edukasaun morál no relijiaun Katólika, ba alunu ensinu báziku 3.º siklu (7.º ano) eskolaridade, iha salaun ISFIT, Fatumeta, kinta (29/08/2024). Imajen Tatoli/Osória Marques 

DILI, 29 agostu 2024 (TATOLI)–Bispu Dioseze Maliana no Prezidente Konferénsia Episkopál Timorense (CET, sigla portugés), Dom Norberto Amaral, prefere matéria fraternidade umana sai parte ida husi morál no relijiaun iha eskola sira iha Timor-Leste.

“Kona-ba matéria fraternidade umana, ida-ne’e mós problema ida, ami hatene katak matéria fraternidade umana atu sai matéria prisipál iha morál no relijiaun, ida-ne’e labele. Matéria fraternidade umana tenke sai parte ida husi morál no relijiaun ne’e,” Dom Norberto hato’o hafoin serimónia lansamentu livru manuál edukasaun morál no relijiaun katólika iha salaun Institutu Superiór Filozofia no Teolojia (ISFIT), Fatumeta, kinta ne’e.

Tuir Prezidente CET, bainhira matéria fraternidade umana sai prioridade ba morál no relijiaun, bele hamihis fali morál no relijiaun nia serbisu.

“Ida-ne’e labele akontese, hodi nune’e husu ba Ministériu Edukasaun atu haree didi’ak,” Bispu hameno.

Notísia relevante : CONECTIL lansa livru manuál edukasaun morál no relijiaun katólika

Biban ne’e, Dom Norberto Amaral husu ba Ministériu Edukasaun (ME) atu labele muda profesór kontratadu ne’ebé pasa iha vaga bolsa kandidatu ba fatin seluk.

“Husik nia nafatin hanorin iha eskola ne’ebé nia haknaar-an bá. Se labele liu mak tenke hein ano eskolár ramata tiha lai. Tanba ida-ne’e akontese bainhira koloka profesór, entaun ne’e oinsá mak labarik sira-nia prosesu aprendizajen la’o di’ak,” nia akresenta.

Xefe Departamentu Kurríkulu Ensinu Pré-esolár, Ensinu Báziku, Ensinu Rekorrente iha ME, Edia Monteiro, hateten, daudaun ne’e iha faze elaborasaun esbosu matéria fraternidade umana.

“Agora fraternidade umana sei draf hela, persentajen boot atu hamriik mesak hanesan disiplina ida hodi separa husi relijiaun no morál. Tanba kontíudu lubuk ida iha fraternidade umana ne’e esensiál tebes ba timoroan sira atu kria pás, estabilidade, no toleránsia,” atuál Koordenadora interina, dehan.

ME daudaun neme halo hela revizaun ba kurríkulu terseiru siklu ba ensinu báziku nian.

“Neste momentu Ministériu Edukasaun halo hela revizaun ba kurríkulu ba terseiru siklu nian. Maibé ha’u hakarak dehan iha ne’e, ami halo konsulta públika ida iha fulan kotuk iha INFORDEPE, ami foti konkluzaun ida no konsulta  ho parte relevante hanesan núnsiu. Entaun ami foti desizaun katak relijiaun laiha mudansa no nia matein oras rua kada semana, ho kompozisaun ne’ebé hanesan entaun livru ohin lansa uza nafatin,” nia informa.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!