DILI, 08 Setembru 2025 (TATOLI)—Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP, sigla portugés), Agostinho Letêncio de Deus, aprezenta reforma jestaun ba rekursu umanu iha Administrasaun Públika, iha reuniaun Konsellu Ministru, segunda ne’e.
Notísia Relevante: KFP prioriza reforma administrasaun públika-halo rekrutamentu funsionáriu foun iha 2025
Objetivu husi aprezentasaun ne’e atu subliña dezafiu no lakuna prinsipál iha jestaun no planeamentu forsa traballu Estadu nian, analiza fatór sira-neʼebé kontribui ba aumentu númeru traballadór no despeza ba saláriu no vensimentu, no mós aprezenta rekomendasaun sira-ne’ebé ho objetivu atu moderniza mekanizmu jestaun no asegura efisiénsia boot-liu iha utilizasaun rekursu públiku.
Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Aderito Hugo da Costa, hateten iha inísiu Governu Konstitusionál da-sia (IX) nia governasaun ne’e, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão deklara ba públiku kona-ba auditória extrena ne’ebé kompañia internasionál ida Rrnest & Young mak manán no Ministériu Finansa akompaña implementasaun kompañia nian no servisu entrega tiha hotu ona iha fulan hirak liubá.
“Entaun ho ninia rezumu sira hatudu katak, interna administrasaun Estadu no regra hotu-hotu ne’e tenke iha buat barak ne’ebé presiza kurize. Entre rezultadu barabarak,iha rezultadu ida mak ita halo arkivu dokumentu Estadu indika iha problema boot,” Vise-Ministru ne’e informa ba jornalista sira iha Palásiu Governu, ohin.
Nia hateten, iha reuniaun extraordináriu ne’e hodi rona Komisaun Funsaun Públiku halo aprezentasaun durante halo diagnóstika ba forsa traballu iha liña ministeriál hotu-hotu iha Timor-Leste.
Tanba ne’e, nia dehan, kontinuasaun ba kaer asuntu ida-ne’e mak Primeiru-Ministru hamutuk ho Komisaun Funsaun Publiku kontinua halo diagnostika ba auditória tanba Timor-Leste iha frakeza barak liu iha administrasaun ninian.
“Nune’e, ita kaer referénsia ida-ne’e hodi kontinua ajusta ita-nia administrasaun ne’ebé bele efetivu, efisiénsia no efikásia ho memória arkivamentu Estadu nian ne’ebé organizadu,” nia hateten.
Governante ne’e relata, aproveita ho elaborasaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 nian daudaun ne’e iha hela faze preparativu hodi submete ba Konsellu Ministru no sei kontinua submete ba Parlamentu Nasionál iha 01 Outobru 2025, nune’e Primeiru Ministru aproveita ho CFP halo diagnóstika iha liña ministeriál hotu-hotu kona-ba funsionamentu públiku ninian inklui funsionáriu permanente, kazuál (kontratadu) ajente, nune’e bele haree pontu situasaun no kontinua reforma iha funsionamentu públiku ninian.
Bazeia ba dokumentu ofisiál ne’ebé Agênsia Tatoli asesu iha portál Governu indika katak nisiativa ida-ne’e tama iha ámbitu Despaxu Primeiru-Ministru 02/GPM/1/2025, loron 22 fulan- Janeiru, ne’ebé determina kriasaun grupu traballu ida ba reforma jestaun rekursu umanu iha administrasaun públika.
Grupu ida-ne’e kompostu husi reprezentante Komisaun Funsaun Públika no Ministériu Finansa, ho responsabilidade atu estuda dimensaun ne’ebé adekuada ba forsa traballu, haree fila-fali sistema karreira no polítika remuneratória, dezenvolve mekanizmu integrasaun entre sistema jestaun rekursu umanu no finanseiru no mós propoin orsamentu ba formasaun no kapasitasaun pesoál, iha artikulasaun ho Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu.
Notísia Relevante: Governu aprova programa reforma administrasaun públika
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




