iklan

DILI, HEADLINE

SEI ho parseiru hala’o Konsulta Nasionál kona-ba valorizasaun no investimentu kuida ekonomia

SEI ho parseiru hala’o Konsulta Nasionál kona-ba valorizasaun no investimentu kuida ekonomia

SEI hamutuk ho parseiru sira realiza konsulta nasionál kona-ba valoriza no halo investimentu ba kuida ekonomia iha Timor-Leste. Imajen TATOLI /António Daciparu

DILI, 30 Setembru 2025 (TATOLI)—Sekretaria Estadu Igualdade (SEI) servisu hamutuk ho Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE), SCAP no UN Woman, halo konsulta nasionál hodi valoriza no halo investimentu ba kuida ekonomia iha Timor-Leste.

“Ohin ne’e ita konsulta nasionál ba valoriza no investe kuida ekonomia iha Timor-Leste, atu asegura estratéjia dezenvolvimentu nasionál, sistema protesaun sosiál no prosesu orsamentasaun sira hodi valoriza kuida ekonomia iha TL. Ida-ne’e la’os servisu mesak maibé servisu entre SEI, SEFOPE, SCAP no UN Woman,” Sekretária Estadu Igualdade (SEI)SEI, Elvina Sousa Carvalho dehan ba jornalista sira iha Otél Novo Turismo, Bidau-Lesidere, Dili, Tersa ne’e.

Elvina dehan konsulta nasionál ohin marku importante ida ba ema hotu iha-ne’e tanba la’ós de’it konsulta maibé diálogu polítiku ida hodi rekoñese buat ruma ne’ebé fundamentál.

“Kuidadu mak iha ita-nia sosiedade iha ekonomia. Tanba ne’e, investe iha kuidadu la’ós de’it imperativu morál ida, maibé estratéjia dezenvolvimentu ida-ne’ebé matenek atu permite buat hotu bele funsiona ho di’ak,” nia subliña.

Nia dehan iha nasaun barak serbisu kuidadu nian ne’ebé la selu no selu ki’ik liu, dezproporsionalmente hala’o hosi feto no labarik-feto sira. Karik ida-ne’e atu tau-matan ba labarik sira, apoia idozu sira, ajuda ema sira ho defisiénsia, ka jere nesesidade loron-loron nian hosi família sira, serbisu kuidadu nian sustenta komunidade. Maibé, dala barak liu, ida-ne’e sai invizível, la hetan valór no la hetan apoiu.

“Ida-ne’e iha konsekuénsia la’ós de’it ba igualdade jéneru, maibé ba kreximentu ekonómiku, koezaun sosiál no ita-nia abilidade atu harii futuru ida-ne’ebé inkluzivu no reziliente liu,” nia tenik.

Carvalho hateten konsulta nasionál ida-ne’e sei foka ba identifika pontu entrada pratika sira hodi integra abordajen sira-ne’ebé sensivel ba kuidadu iha polítika no programa nasionál sira.

“Tanba liuhusi diskusaun interativa, diskusaun grupu ho liña ministériu sira, partisipante sira sei kolaborativamente dezenvolve konjuntu rekomendasaun ba aselera asaun. Rekomendasaun sira-ne’e sei ajuda forma roteiru ida-ne’ebé haree bá-oin ba rekoñesimentu, redusaun no redistribuisaun serbisu kuidadu nian iha Timor-Leste, hodi kontribui ba ekonomia ida-ne’ebé inkluzivu no ekuitativu liu,” nia esplika.

Aleinde ne’e, Reprezentante Fundu Nasaun Unida ba Labarik (UNICEF-sigla ingleza) iha Timor Leste, Patrizia Digiovanni informa hametin dadus no monitorizasaun atu akompaña progresu no identifika lakuna sira. Asegura finansiamentu sustentavel liuhosi aumenta rekursu doméstiku sira no aproveita apoiu hosi parseiru sira.

“Lori UNICEF nia naran, ha’u reafirma ami-nia kompromisu maka’as atu hamriik hamutuk ho Ministériu Saúde no parseiru xave sira seluk hotu hodi lori estratéjia ida-ne’e ba moris di’ak,” nia tenik.

Jornalsita: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!