iklan

EKONOMIA, HEADLINE

IGTL halo estudu detalladu jeofízika ba poténsia minerál ouru no kobre iha Naimeko-Citrana

IGTL halo estudu detalladu jeofízika ba poténsia minerál ouru no kobre iha Naimeko-Citrana

Prezidente AGTL,I.P, Job Brites dos Santos. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 15 Maiu 2026 (TATOLI) – Prezidente Institutu Jeosiénsia Timor-Leste (IGTL, sigla portugés), Job Brites dos Santos, informa katak rezultadu estudu jeosientífiku ne’ebé realiza iha Oekusi identifika área Naimeko no Citrana hanesan zona ho indikasaun jeolójiku no jeokímika promisora ba mineralizasaun ouru no kobre.

Tuir nia, identifikasaun ida-ne’e rezulta husi traballu kolaborasaun entre IGTL, Universidade de Coimbra no Laboratório Nacional de Energia e Geologia (LNEG), ne’ebé dezenvolve dezde tinan 2024.

Responsavel esplika katak estudu preliminár sira identifika potensiál ba minerál metáliku iha Oekusi, inklui ouru, kobre, krómiu no níkel. Dadus sira-ne’e hetan bazeia ba levantamentu jeolójiku, análize jeokímika no interpretasaun sientífika ne’ebé hala’o tuir metodolojia téknika apropriada.

Prezidente IGTL subliña katak rezultadu ne’ebé hetan to’o agora hatudu katak área Naimeko no Citrana aprezenta indikasaun forte ba sistema mineralizasaun ouru no kobre. Maibé, nia esklarese katak ida-ne’e la signifika katak ezisténsia rezerva minerál komprovada, tanba ne’e presiza estudu detalladu, hanesan levantamentu jeofízika, sondajen no avaliasaun ekonómika.

“Área Naimeko daudaun tama ona ba faze estudu avansadu liu, ne’ebé levantamentu jeolójiku no jeokímiku remata ona. Tinan ida-ne’e, IGTL sei kontinua ho estudu detalladu jeofízika hodi ajuda identifika profundidade no distribuisaun mineralizasaun iha rai-okos”, Prezidente IGTL Job Brites hateten ba Tatoli, ohin.

Dirijente ne’e subliña katak, ho baze ba rezultadu ne’ebé hetan, IGTL ho Autoridade Nasionál Minerál (ANM) halo promosaun ba potensialidade iha nivel nasionál no internasionál.

Daudaun, empreza Timor Orbit Persada (TOP) hala’o atividade prospesaun no peskiza iha área Naimeko, depoizde Governu, liuhusi ANM, fó lisensa ba atividade prospesaun no peskiza minerál metáliku nian iha Outubru 2025. Ida-ne’e hatudu susesu ida atrai ema-nia investimentu tanba rezultadu estudu sira ne’e bele konvense ema.

Job Brites subliña katak peskiza ne’ebé daudaun empreza TOP halo, prátika ida-ne’e komún iha indústria esplorasaun minerál internasionál, maski iha dadus preliminár husi entidade Estadu nian, empreza sira normalmente kontinua halo levantamentu foun hanesan estudu jeolójiku, jeokímiku no jeofíziku atu konfirma no valida potensialidade rekursu ne’ebé identifika ona.

“Normalmente, faze esplorasaun bele dura tinan tolu to’o haat. Durante períodu ne’e, empreza tenke hala’o estudu kompletu antes submete pedidu ba dezenvolvimentu minerál karik iha viabilidade”, nia dehan.

Kona-ba área Citrana, Prezidente IGTL hateten katak instituisaun prepara hela estudu detalladu hodi avalia tan nia potensialidade. Aleinde ne’e, área Maquelab mós identifika hanesan área promisora ba krómiu no níkel, minerál importante ba indústria moderna no tranzisaun enerjia globál.

Nia akresenta katak iha Pássabe no área balun iha Maliana–-Ataba mós iha indikasaun jeolójika promisora ba minerál metáliku. Maibé, rezultadu detalladu sira sei hela iha faze preparasaun téknika antes públikasaun ofisiál.

IGTL subliña katak dezenvolvimentu setór minerál tenke bazeia ba prinsípiu sustentabilidade ambientál, transparénsia no benefísiu ba komunidade. Instituisaun ne’e mós reafirma nia kompromisu atu halo koordenasaun ho ANM no entidade relevante sira hodi garante governansa di’ak no utilizasaun responsavel ba rekursu naturál Timor-Leste nian.

Atualmente, IGTL prepara mós dezenvolvimentu Jeoportál Nasionál ida ne’ebé sei sai plataforma dijitál atu disponibiliza informasaun jeosientífika ho maneira profisionál no transparente.

Tuir nia, objetivu prinsipál mak fortalese soberania dadus jeosientífiku, apoia tomada desizaun no fasilita promosaun investimentu responsavel iha setór minerál Timor-Leste.

Notísia relevante: IGTL ezekuta 41,6% husi orsamentu alokadu ba tinan ne’e

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!