iklan

DILI, HEADLINE

UNTL suspende atividade ensinu dosente ne’ebé komete asédiu sexuál iha Fakuldade Agrikultura

UNTL suspende atividade ensinu dosente ne’ebé komete asédiu sexuál iha Fakuldade Agrikultura

Ilustrasaun asédiu sexuál. Imajen/Espesiál

DILI, 16 Maiu 2026 (TATOLI)–Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Joviano António da Costa, suspende ona atividade ensinu Dosente iha Fakuldade Agrikultura ho inisiál GT ne’ebé komete asédiu sexuál.

“Ekipa investigasaun sei rekolla dadus, maibé daudaun ne’e dosente ho inisiál GT ne’e la hala’o nia atividade ensinu. Dosente ne’e kontratadu, ne’ebé hanorin iha Fakuldade Agrikultura. Rezultadu investigasaun mak sei bele fó sai katak nia sala ka loos, labele julga uluk enkuantu seidauk halo investigasaun kle’an,” Reitór UNTL hato’o ba Ajénsia TATOLI, foin lalais ne’e, iha nia knaar fatin, edifísiu Sentrál UNTL.

Reitór Joviano António subliña, bainhira rekolla hotu dadus mak bele submete ba Komisaun Funsaun Públika (KFP) hodi prosesa tanba entidade ne’e mak regula no haree ba funsionáriu sira.

“Ita hein de’it, maibé bázikamente ita kada profesór no alunu tenke respeita malu. Ita sai dosente ka profesór ne’e hanesan inan-aman ba estudante sira. Ema ne’ebé pensamentu foer ne’e kestaun morál, ida-ne’e hanesan ai karik kle’uk ona labele halo loos. Ha’u sempre dehan ba profesór sira katak sai edukadór ba estudante ne’e tenke hatudu ezemplu ba sira, la’ós ita-nia hakarak mak barak liu. Ita iha opurtunidade atu lidera, eduka, kapasita estudante liuhusi ita-nia abilidade, koñesimentu no matenek,” nia akresenta.

Notísia relevante : SEI-MESSK kontinua diskute proposta lei ba asédiu sexuál

Nune’e, Responsável universidade públika ne’e espera, kazu hanesan labele akontese tan iha futuru no karik akontese, entidade ne’ebé komete tenke responsabiliza perante lei.

“Iha ha’u-nia mandatu lakohi akontese ida hanesan ne’e, maibé ita ko’alia no dehan labele maibé nia hakarak ne’e ita halo nusa, ita la hatene, hakarak halo mak sei hasoru lei. Tanba la’ós mákina ne’ebé afina nia la book-an ona maibé ne’e ema nia ulun fatuk ne’e ita labele hatene,” Reitór UNTL, katak.

KFP foti ona desizaun

Iha sorin seluk, Komisáriu Protofoliu Asuntu Disiplina iha KFP, Agapito da Conceição, hataten, kazu asédiu sexuál ne’ebé akontese iha UNTL iha tinan 2025 envolve husi dosente rua daudaun ne’e KFP fó ona pena.

“Desizaun tun ona, ida ba suspensaun fulan-tolu no ida inatividade tinan-rua. Tanba kazu idaidak nia grau la hanesan, nune’e desizaun ne’ebé foti bazeia ba rezultadu investigasaun,” nia katak.

Hafoin desizaun tun, Parlamentu Nasionál (PN) sira kestiona kona-ba sansaun ne’ebé KFP fó ba pesoál na’in-rua.

“Ha’u hateten ba deputadu sira katak pena ne’ebé KFP fó bazeia ba investigasaun, ne’ebé KFP hamutuk ho Diresaun Investigasaun UNTL halo. Bazeia ba investigasaun sira ne’e mak ita fó pena kma’an ka todan, tanba kada pesoál la hanesan ho seluk,” nia hato’o.

Komisáriu ne’e informa, kona-ba pena ne’ebe la hanesan, dosente ne’ebé hetan pena inatividade tanba iha kontaktu fíziku, maibé ida seluk fulan-tolu tanba haree ba rezultadu investigasaun.

Aleinde ne’e, desizaun referidu inklui mós muda sira-nia kargu husi rejime espesiál dosente ba rejime jerál, nune’e sira-na’in rua labele hanorin tan.

Purtantu, karta ne’e to’o ona iha reitór, nune’e desizaun sira ne’e tenke haree nune’e labele fó autorizasaun ba dosente na’in-rua atu hala’o atividade ensinu.

Komisáriu Agapito da Conceição fundamenta, kazu hanesan ne’e la’ós iha Dili de’it, maibé mós akomtese iha munisípiu, nune’e husi kazu sira ne’e desizaun iha ona, balun hetan represaun eskrita, suspensaun no balun sai.

“Ita kontinua halo deseminasaun informasaun kona-ba asedu sexuál ba funsionáriu sira hotu-hotu atu prevene asédiu sexuál. Tanba balun la komprende asédiu sexuál ne’e mak saida,” Agapito relata.

Nia hatutan, kazu sira-ne’ebe barak liu komete husi funsionáriu kontratu sira, maibé dalabarak vítima tauk atu hateten sai.

“Ha’u husu ba vítima sira atu labele tauk, bainhira halo keixa, ita-boot nia naran ami sei la fó sai. Maibé ema ida-ne’ebe komete tenke hasai. Tanba asédiu sexuál ne’e la’ós kontak fíziku de’it, maibé liu husi Whatsapp, Mensenger, ida-ne’e mós asédiu ona,” nia realsa.

Entratantu, dosente na’in-rua hato’o ona rekursu mai KFP hodi kontra desizaun ne’ebé fó ona ba sira.

“Kuandu iha rekursu ona ami komisáriu na’in-haat hamutuk ho prezidente sei liuhusi enkontru komisaun hodi deskute katak ema ne’e hatudu evidénsia foun, karik laiha ami bele aumenta tan pena,” nia tenik.

Agapito afirma tan, bainhira funsionáriu ne’ebé komete kazu no hetan transferénsia ba instituisaun seluk, nafatin komete, tuir lei funsionáriu refere sei hetan demisaun.

Nune’e mos, kazu ne’ebé akontese maibé laiha keixa, KFP laiha kompeténsia atu investiga no foti desizaun ruma.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!