DILI, 12 Juñu 2026 (TATOLI)—Inspetora Jerál Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár (AIFAESA), Odete Maria Viegas, hateten produtu konjeladu “Ayam Potong” ne’ebé estragadu iha Family First Supermerkadu iha Hudi Laran ne’e kauza husi eletrisidade mate-lakan la’ós produtu espiradu.
Nia informa, kona-ba situasaun ne’ebé akontese iha fatin komérsiu no estabelesimentu sira liuliu iha Family First Supermerkadu ne’ebé komunidade hato’o keixa iha semana rua liubá kona-ba aihan konjeladu ne’ebé estragadu no la favoravel ba ema atu konsumu, nune’e AIFAESA tun direta halo inspesaun hodi buka hatene ninia kauza loloos.
“Iha inspesaun hatudu katak aihan sira-ne’e sei iha kondisaun di’ak (la espiradu), maibé prejudika husi eletrisidade tanba bainhira ahi mate-lakan sei prejudika ba negosiante sira atu proteje sira-nia aihan iha konjeladór,” Inspetora Jerál AIFAESA ne’e relata ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin, Matadoru, ohin.
Impaktu ne’e la’ós de’it ba aihan konjeladu sira-maibé bele impaktu mós ba sasán eletrónika sira. Tanba ne’e, sira koordena ona ho operadór no sira mós konkorda atu la kontinua faan produtu ne’ebé estragadu ona.
“Ita mós labele fó sala ba operadór ekonómiku sira maibé responsabilidade Governu liuliu EDTL ladun fornese eletrisidade iha kapitál no munisípiu sira, ahi mate lakan, entaun fó impaktu ba operadór sira-ne’ebé halo negósiu,” nia hateten.
Nia hateten, se bainhira hamate ahi to’o oras haat nia laran ne’e ninia implikasaun ba aihan sira-ne’ebé tau iha konjeladu, tanba aihan 60% ne’e importasaun no produtu lokál ne’e sei menus hela.
Nune’e, ba oin, liña setorál sira presiza tetu bainhira atu halo buat ruma tenke haree ninia implikasaun liuliu ba aihan ne’ebé ema konsumu.
“Tanba ita hamate ahi oras ba oras ne’e ita mós kontribui risku ba saúde públiku. Entaun, situasaun ida-ne’e ha’u hanoin la’ós akontese de’it ba Family First Supermerkadu maibé mós ba loja sira seluk,” nia konsidera.
Produtu “ayam potong” ne’e, AIFAESA konsidera iha kategória produtu estragadu tanba naan ne’e metan hotu no sei aplika koima ba sira, maibé sira sei avalia didi’ak tanba situasaun sira-ne’e la’ós operadór mak hakarak (la sengaja).
“Aplikasaun koima sei iha prosesu, bainhira inspesaun sei identifika irregularidade saida hafoin AIFAESA informa ka notifika ba operadór ekonómiku sira bazeia ba montante koima ne’ebé mensiona iha dekretu-lei,” nia informa.
Nune’e, husu ba operadór ekonómiku sira bainhira enfrenta situasaun ne’e informa ba CCITL hodi responsavel atu minimiza, satán ita tama ona iha ASEAN ne’e signifika katak ita nakloke liután ba mundu.
“Ita mós labele rekomenda ba operadór ekonómiku sira atu prepara jeladór hodi antisipa bainhira ahi mate-lakan, tanba iha operadór balun bele sosa no balun labele sosa entaun depende ba ema-nia kondisaun moris,” nia afirma.
MOP klarifika EDTL hamate ahi
Iha parte seluk, Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, hateten ahi mate-lakan tanba agora daudaun halo hela sub-estasaun foun ida iha Komoro (Fomentu) ne’ebé sei inaugura iha loron 01 fulan-Jullu, aleinde ne’e mós iha hela prosesu alargamentu Estrada iha Dili laran.
“Entaun, ita presiza hamate ahi hodi muda besi-riin sira ba estrada ninin. Iha parte seluk mak ita halo hela enérjia eletrika underground (hakoi fiu eletrisidade, fibra ótika iha rai-okos) hahú husi BJ Habibie ba to’o iha Bekora,” Ministru relata.
Nia afirma, tanba razaun ida-ne’e mak ita tenke hamate ahi, bainhira muda ekipamentu sira, liuliu fiu sira-ne’e mós sensitivu bele hamosu srtkuítu, entaun situasaun ne’e la’ós atu hamate beibeik tanba kestaun ida-ne’e sempre levanta kada mandatu.
“Primeiru-Ministru mós orienta ha’u atu rezolve problema ida-ne’e, entaun ita halo supervizaun ida katak, problema ahi mate ne’e iha kestaun fundamentál rua. Ida, tamba ita-nia demanda ne’e sa’e ba beibeik no ida seluk mak distánsia entre sub-estasaun ne’e dook malu,” nia esplika.
Jornalist : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




