iklan

BOBONARU, HEADLINE

Drone agrikultura marka etapa foun ba modernizasaun setór agríkola iha Timor-Leste

Drone agrikultura marka etapa foun ba modernizasaun setór agríkola iha Timor-Leste

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) no PT. Petrosida Gresik husi Surabaia, Indonézia, lansa demonstrasaun dahuluk utilizasaun Drone DJI T50. Foto/Sergio da Cruz

MALIANA, 07 Jullu 2026 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) no PT. Petrosida Gresik husi Surabaia, Indonézia, lansa demonstrasaun dahuluk utilizasaun Drone DJI T50 atu rega pestisida no espalla adubu líkidu ba ai-horis agrikultura iha aldeia Halekou, suku Ritabou, postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaru.

Introdusaun drone agrikultura ne’e konsidera hanesan pasu importante ida iha esforsu Governu nian atu moderniza setór agrikultura no marka istória foun ba agrikultór sira iha Timor-Leste.

Inisiativa ida-ne’e implementa hanesan parte husi polítika IX Governu atu hasa’e produsaun agríkola no promove mekanizasaun iha rai-laran.

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, hateten katak utilizasaun drone sei bele hamenus kustu operasaun no tempu serbisu agrikultór sira-nian.

“Uluk agrikultór sira rega pestisida uza jerigen ki’ik iha kotuk no rega adubu ho liman. Serbisu ida-ne’e lori tempu naruk no presiza esforsu boot. Tanba ne’e, Governu sosa ekipamentu atu moderniza setór agrikultura husi tradisionál ba modernu”, ministru dehan iha atividade ne’ebé realiza iha Halekou, tersa-feira ne’e.

Nia hatutan katak drone ne’e sei ajuda resolve problema utilizasaun pestisida iha Bobonaru, tanba ne’e husu ba agrikultór sira atu aprende uza teknolojia foun ne’e. “Kuandu imi toman ona, ita sei sosa barak para apoia imi hasa’e produsaun agríkola hodi responde ba neseidade rai-laran, liuliu Programa Merenda Eskolár”, nia afirma.

Operadór Drone husi PT. Petrosida Gresik, Ramandita, esplika katak Drone DJI T50 iha kapasidade lori pestisida litru 40 atu rega ektare ida no kada loron drone ne’e bele halo operasaun bá natar no to’os ektare 10 ka 15.

Nia dehan drone ne’e la’ós de’it atu rega pestisida, maibé mós bele rega adubu no utiliza iha setór akuakultura hodi fahe hahán ba ikan iha tanke. “Tanba sistema automátiku, drone bele remata serbisu pulverizasaun no fila rasik bá fatin. Ba área ektare ida, serbisu bele remata iha minutu sanulu de’it, ida-ne’e aumenta efisiénsia no produtividade agrikultór sira-nia”, Ramandita dehan.

Sekretáriu Autoridade Munisípiu Bobonaru ba Asuntu Planeamentu, Semedo Laco Costa, apresia ho esforsu Governu ne’ebé kontinua lori ekipamentu agrikultura modernu ba munisípiu ne’e.

“Uluk Governu introdús ona maákina ko’a no kuda-hare. Ohin introdús tan drone agrikultura. Ida-ne’e hatudu katak iha kompromisu atu transforma sistema agrikultura tradisionál ba modern. Importante agora agrikultór sira-nia vontade atu halo natar ho to’os”, dehan.

Notísia relevante: Grupu 23 iha Bobonaro sei simu mákina agrikultura modernu

Xefe Grupu Agrikultór Halekou, Domingos Costantino, mós hato’o agradesimentu ba Governu tanba kontinua fó apoiu ba agrikultór sira atu adapta-an ho teknolojia moderna ne’ebé aplika iha nasaun avansada.

“Tinan barak ami serbisu ho métodu tradisionál. Agora, ho ekipamentu modern hanesan drone, serbisu sei sai fásil liu no la presiza kolen barak. Ami espera Governu kontinua aumenta númeru drone atu ajuda agrikultór hotu”, dehan.

Drone DJI T50 sosa ho kustu rihun $20 kada unidade, no unidade rua hamutuk rihun $40. Totál natar iha área Halekou hamutuk ektare 400-resin.

Notísia relevante: Vise-PM Assanami Sabino lansa Sistema agríkola modernu iha sentru formasaun To’os Matenek

Jornalista: Sergio da Cruz

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!