DILI, 07 Jullu 2026 (TATOLI) – Relatóriu anuál 2025 husi Ministériu Públiku (MP) hatudu katak dadus estatístika krime ofensa integridade fízika no violénsia doméstika rejista aas iha territóriu.
Prokuradór-Jerál Repúblika, Nelson de Carvalho, hato’o kestaun ne’e iha aprezentasaun relatóriu anuál iha sesaun reuniaun plenária Parlamentu Nasionál, ohin.
Aprezentasaun iha uma demokrasia ida-ne’e nu’udar ezersísiu loloos kona-ba transparénsia no demokratizasaun ba atuasaun sira MP nian, órgaun konstitusionál justisa nian ne’ebé Konstituisaun atribui knaar sentrál ida hodi administra justisa no defende legalidade demokrátika.
Dokumentu ne’e énfaze kona-ba ezersísiu asaun penál, ne’ebé nu’udar atividade esensiál no relevante liu MP nian ne’ebé absorve maiór parte husi ninia rekursu umanu sira.
Nia relata katak asaun penál no movimentu prosesuál nasionál entre tinan 2024 no 2025 iha aumenta 1,75%, iha númeru inkéritu foun hamutuk 6.573, kompara ho tinan kotuk iha 6.458.
Sirkunskrisaun judisiál abranje munisípiu Dili, Aileu, Ermera no Likísa, hetan aumentu boot liu ho 6,4%. Inkéritu foun 3.957.
“Krime sira ne’ebé signifikativu liu mak ofensa integridade fízika hamutuk 1.859 (28,28%), violénsia doméstika iha 1.139 (17,33%), furtu iha 402 (6,12%), krime seksuál sira 388 (5,90%)”, nia hateten.
Hodi dehan katak produtividade inkéritu investigadu, akuzadu no arkivadu aumenta 1,27%, ho inkéritu enserradu barak liu husi tinan 2024. “Maibé, iha mós aumentu iha pendénsia prosesuál ho 7,23%, hatudu katak iha nesesidade atu reforsa kapasidade institusionál”, dehan.
Prokuradór-Jerál Repúblika ne’e hateten kona-ba defeza ba direitu kabarik sira-nian iha pedidu intervensaun MP nian 150, husi ne’e rezolvidu asaun sira ne’ebé intenta ona ba tribunál no enserradu iha MP iha 131, aumentu signifikativu ida kompara ho 86 ne’ebé rezolve ona iha tinan 2024.
Nia dehan Prokuradória Jerál Repúblika Primeira Instánsia Dili mak iha Kuradoria Menór no Família ba iha prokuradoria sira seluk. Knaar ida-ne’e ezerse iha akumulasaun, naturalmente limita resposta institusionál.
Diresaun Finansa Públika no Kontensiozu Sivíl no Administrativu simu de’it relatóriu auditoria nian ida husi Kámara Konta nian iha tinan kotuk, aleinde 10 ne’ebé tranzita husi tinan2024. “Hato’o ona pedidu haat hodi hametin responsabilidade finanseira, prosesu lima tranzita ba tinan 2026”, katak.
Aleinde ne’e, iha kontensiozu sivíl no administrativu, hato’o ona kontestasaun 29, rekursu apelasaun nian tolu no agravu rua, aleinde intervensaun sira seluk hodi defende interese patrimoniál sira Estadu nian.
Iha Diresaun Kombate Hasoru Korrupsaun no Kriminalidade Kompleksu iha aumentu besik 20% iha inkéritu sira ne’ebé rejista ona. Tuir nia, produtividade aumenta 2,13%, ho inkéritu investigadu no enserradu barak liu.
Nelson Carvalho hateten kona-ba intervensaun iha Tribunál Superiór sira
liuhosi submisaun paresér jurídiku iha prosesu sira fiskalizasaun nian hothotu kona-ba konstitusionalidade, habeas corpus no kona-ba legalidade konstituisaun nian no mudansa partidu polítiku sira-nian ne’ebé prosesa ona iha tribunál justisa ne’ebé aas liu.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




