iklan

HEADLINE, SEGURANSA

FM sujere Governu estabelese polítika seguransa aviasaun prevene krime organizadu

FM sujere Governu estabelese polítika seguransa aviasaun prevene krime organizadu

Jet Privadu ne’ebé tula sidadaun Indonézia na’in-tolu aterra iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nocolau Lobato, Kuarta (01/07/2026). Imajen/Espesiál

DILI, 07 Jullu 2026 (TATOLI)—Organizasaun Naun Governamentál, Fundasaun Mahein (MF) sujere ba Governu hodi estabelese polítika nasionál ba seguransa aviasaun, nune’e bele prevene krime organizadu transnasionál.

“Governu tenke estabelese polítika nasional ida-ne’ebé trata seguransa aviasaun krime organizadu transnasionál migrasaun, no prevene krime organizadu transnasionál nu’udar área ida-ne’ebé interligadu, la’ós setór separadu,” Diretór Ezekutivu FM, Nelson Belo hato’o ba jornalista sira liuhusi konferénsia imprensa iha sala enkontru FM, Hudi-laran, Tersa ne’e.

Nia dehan, polítika ne’ebé estabelese tenke define responsabilidade klaru entre Autoridade Aviasaun Sivil Timor-Leste (AACTL, sigla portugés), Servisu Migrasaun, Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), no entidade relevante sira atu evita fragmentasaun institusionál.

Aleinde ne’e, nia haree Governu iha nesesidade atu fortalese mekanizmu supervizaun ba utilizasaun marka no naran Xefe Estadu ka Autoridade sira-nian atu prevene manipulasaun dokumentu, abuzu polítika no símbolu Estadu.

Notísia relevante : Servisu Migrasaun klarifika entrada sidadaun indonézia na’in-tolu ho Jet Privadu

Nia dehan, iha nível operasionál tenke implementa imediata kontrolu estritu ba voo charter no voo privadu hotu, inklui verifikasaun obrigatória ba dokumentu, objetivu viajen, no identidade pasajeiru molok autoriza aviaun sai. Tenke estabelese sistema notifikasaun real-time entre Aeroportu, Migrasaun, Alfándega, no unidade seguransa sira atu deteta anomalia no responde lalais.

“Tenke halo auditória independende ba funsionáriu no prosedimentu ne’ebé posivelmente fasilita insidente sira hanesan ne’e hodi identifika falla, operasionál no kriminál,” nia tenik.

Nia espera, Autoridade kompetente sira bele konsidera inklui suspensaun autorizasaun ba operadór la rejista iha Timor-Leste, formasaun konjunta kona-ba detensaun dokumentu falsifikadu, no verifikasaun estrita ba viajen VIP sira. Iha tempu médiu, Governu tenke investe iha sistema verifikasaun dokumentu dijitál no plataforma partilla informasaun entre instituisaun relevante sira.

“Iha tempu naruk, integrasaun entre rejistu aviasaun, imigrasaun, no intelijénsia tenke sai prioridade hodi suporta sistema Advance Passenger Information,” nia reforsa.

Nune’e, Nelson Belo husu ba Autoridade responsável sira atu forma mekanizmu koordinasaun permanente ida iha nível nasionál ba monitorizasaun voo sensível, análize risku, no resposta ba insidente seguransa aviasaun.

“Unidade espesializada ba krime organizadu transnasionál tenke hetan rekursu sira, treinamentu, no mandatu operasionál ne’ebé klaru atu investiga kazu sira ne’ebé liga ho scam, falsifikasaun dokumentu, no mobilidade suspeitu. Governu mós tenke garante investigasaun komprensivu no tarjetu ba kazu ida-ne’e hodi garante responsabilizasaun,” nia katak.

Belo haktuir, Jet Privadu ne’ebé foin lalais altera iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato semo sai tiha ona, maibé vulnerabilidade sei kontinua.

“Ida-ne’e nu’udar teste todan ba soberania Timor-Leste nian. Governu, sosiedade sivil, no parseiru internasionál sira tenke responde ho asaun konkretu,” nia katak.

Diretór ne’e lamenta ho situasaun liga ho insidente Jet Privadu Cessna Citation 700 Longitude ne’ebé tun iha Aeroportu Komoro DIli iha loron 01 Jullu 026 ho dokumentu falsifikadu ne’ebé uza Xefe Estadu nia naran.

“Xefe Estadu publikamente denúnsia koñesimentu no haruka ona asaun legál hasoru hahalok ne’e. Pasajeiru na’in-tolu ne’ebé asosiadu ho voo ne’e deskonfia iha ligasaun ho operasaun scam call center iha Tibar, Likisá, sira hetan autorizasaun sai ho voo komersiál iha dadeer tuirmai, entretantu Jet Privadu ne’ebé atu transporta sira na’in-tolu nafatin para iha aeroportu, no depois fila bá Indonézia,” nia tenik.

Bazeia ba Fundasaun Mahein nia relatóriu hatudu katak insidente ne’e la’ós anomalia izoladu ida.

Nia rekorda, iha Setembru 2025, investidór Xina na’in-rua to’o ho Jet Privadu Bombardier Global Express no simu iha terminál VVIP ho inspesaun ne’ebé mínimu. Sira treinu kilat iha Likisá ho fasilitasaun husi membru PNTL. Kazu sira ne’e hatudu padraun esplorasaun sistema nian.

Belo esplika, United Nations Office on Drugs and Crime (UNODC) Setembru 2025 alerta katak krime organizadu transnasionál uza “investimentu diretu estranjeiru kriminál” (criminal FDI) hodi tama iha Timor-Leste.

Oekuse Digital Centre (ODC) iha risku atu sai “paraísu krime” hanesan Sihanoukville, Kamboja. Iha ne’ebé ikus mai Governu suspende atividade ne’e. Nune’e FM identifika vulnerabilidade estruturál oioin, inklui sistema integridade dokumentu ne’ebé fraku no fragmentasaun institusionál entre AACTL, Servisu Migrasaun, no PNTL. Frakeza sira-ne’e sai a’at liután tanba aplikasaun protokolu VIP e’ebé maka ultrapasa prosedimentu no padraun seguransa.

“Nu’udar rezultadu, laiha instituisaun ida de’it maka mantein vizaun jerál operasionál ida ne’ebé komprensivu kona-ba insidente referidu,” nia hato’o.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora         : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!