iklan

JUSTISA, HEADLINE

Prokuradór na’in-hitu simu pose

Prokuradór na’in-hitu simu pose

Prokuradór Repúblika na’in-hitu ne’ebé simu pose, iha edifísiu Prokuradoria-Jerál Repúblika, Kolmera, Sesta (10/07/2026). Imajen TATOLI/Egas Cristóvão

DILI, 10 Jullu 2026 (TATOLI)—Prokuradór Jerál Repúblika, Nelson de Carvalho, fó pose ba Prokuradór Estájiariu na’in-hitu, ne’ebé promovidu ba Prokuradór Karreira (klase datoluk).

Prokuradór na’in-hitu ne’ebé simu pose mak hanesan Juvêncio Amaral, José da Silva Simões, Fláviana José Cristóvão, Deonisia Marcela Cardoso Kawengian, José do Rego, Sidónia Amaral da Costa, no Domingos Barreto.

Prokuradór Repúblika foun sira ramata formasaun durante tinan-haat resin, hahú tinan 2022 iha Sentru Formasaun Jurídika no Judisiária (SFJJ), molok halo estájiu iha Tribunál sira iha Timor-Leste no Portugal.

Serimónia ne’e akompaña direta husi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta no Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.

Prokuradór Jerál Repúblika, hateten, Governu nia polítika reforma setór justisa sai marka desizivu ba reforsu sidadaun sira-nia konfiansa ba instituisaun no konsolidasaun Estadu Direitu inklui valór sira ne’ebé Ministériu Públiku kompromete-an atu defende ho rigór no dedikasaun.

“Ohin ita selebra etapa ida nia rohan no etapa foun ida nia hahú. Ba sira ne’ebé simu pose, termina ona dalan ida-ne’ebé hahú iha tinan 2022 ho estudu, disiplina, sakrifísiu pesoál no família nian, no dedikasaun,” Prokuradór Nelson hato’o iha serimónia tomada pose, iha edifísiu Prokuradoria-Jerál Repúblika, Kolmera, Sesta ne’e.

Nia hatutan, agora hahú faze foun ida hanesan ezersísiu efetivu ba Ministériu Públiku nia majistratura ne’ebé sei ezije sentidu responsabilidade a’as, aperfeisoamentu profisionál, korajen, espíritu inisiativa no kompromisu ne’ebé la sees ba Konstituisaun, lei no autonomia instituisaun.

Notísia relevante : Prokuradór José Elo rekomenda PN kria lei sosiu-edukativu kondena krime minoridade

Aleinde ne’e, Ministériu Públiku nia Majistradu tuir Konstituisaun, iha papél sentrál iha administrasaun justisa, defezasaun legalidade demokrátika no protesaun ba interrese públiku.

“Majistradu ne’ebé intervein iha área oioin, ne’ebé esensiál ba Estadu no ba sosiedade hanesan ezersísiu ba asaun penál iha defezasaun ba direitu no interrese labarik no ema vulnerável liu iha reprezentasaun Estadu iha Tribunál no defezasaun ba nia interrese patrimoniál sira iha tutela ba interese koletivu,” Prokuradór Nelson, reforsa.

Nune’e mós, iha defezasaun ba direitu fundamentál inklui fiskalizasaun ba konstitusionalidade husi aktu normativu sira no ba legalidade administrativa no efetivasaun ba responsabilidade finanseira sira, no promosaun ba jestaun finanseira ne’ebé di’ak.

Prokuradór ne’e konsidera Ministériu Públiku sei nafatin presiza majistradu kualifikadu ne’ebé preparadu iha aspetu tékniku no étiku. Tanba ne’e, formasaun kontinua sai devér institusionál ne’ebé Konsellu Superiór Ministériu Públiku asegura no devér pesoál Majistradu idaidak hodi hasa’e nível koñesimentu no kompeténsia, nune’e bele hadi’a kualidade intervensaun prosesuál no justisa.

Prokuradór Nelson rekoñese Ministériu Públiku no justisa timoroan hasoru dezafiu komplesu, tanba ne’e nia hein Prokuradór foun sira-nia kontribuisaun pozitivu no kompetente iha resposta ba dezafiu sira, hanesan kombate ba korrupsaun no krime sira ne’ebé konektadu ba korrupsaun hasoru krime organizadu transnasionál.

“Reforsu ba kooperasaun internasionál no rejionál, liuliu iha kuadru ASEAN no komunidade lian portugés,” nia akresenta.

Prokuradór subliña nesesidade atu iha atuasaun sensível no metin iha kombate ba violénsia doméstika ne’ebé konstitui 17,33% husi krime sira ne’ebé tramita no pendente.

“Ida-ne’e kontinua sai nafatin ferida (kanek) boot iha ita-nia sosiedade, ne’ebé ultrapasa estratu sosiál hotu no afeita kle’an tebes dignidade umanu. Ministériu Públiku iha devér atu sai iha liña frente ba kombate ida-ne’e, ho rigor, empatia no determinasaun,” Prokuradór Nelson fó hanoin.

Maski nune’e, hametin instituisaun sai mós dezafiu permanente ba Ministériu Públiku. Tanba ne’e, Prokuradoria-Jerál Repúblika hahú ona prosesu ba instalasaun Prokuradoria Repúblika Rekursu, ne’ebé mak órgaun Ministériu Públiku iha Tribunál Rekursu.

Hala’o knaar ho onestidade

Iha biban hanesan, Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, husu Prokuradór foun na’in-hitu atu hala’o sira-nia knaar ho onestidade, respeita lei no dignidade umana hodi reforsa konfiansa povu ba sistema justisa.

Tuir Horta biban ne’e nu’udar ámbitu atu reprezenta hakat importante ida atu reforsa instituisaun Estadu iha seitór justisa.

“Bainhira Autoridade sira hasai mandadu atu kaer ema ida, tenke respeita direitu umanu no labele uzaalzema kaenvolve pesoál barak sein nesesidade atu evita violasaun ba dignidade ema nian,” nia hameno.

Xefe Estadu kongratula Prokuradór emposadu no husu atu servisu di’ak ba povu no nasaun.

Prezidente Repúblika husu ba Prokuradór Jerál Repúblika, Nelson de Carvalho atu kontinua aposta formasaun ba Prokuradór sira nune’e mellora bele reforsa Prokuradór sira-nia servisu.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten, Timor-Leste sei iha prosesu konstrusaun Estadu ne’ebé ezije instituisaun sira forte no sistema justisa ida-ne’ebé kredível.

Aleinde ne’e, infraestrutura bázika iha seitór justisa mós sai baze importante ba dezenvolvimentu Estadu Direitu Demokrátiku.

Xefe Governu husu ba Prokuradór emposadu atu halo sira-nia knaar ho responsabilidade tanba de’it liuhusi onestidade, respeitu ba lei no dignidade umana mak bele aumenta konfiansa povu ba justisa.

“Ita-boot sira ne’ebé simu pose nu’udar Prokuradór, favór servisu ho didi’ak, tuir mártires sira-nia mehi. Bainhira hatudu kbiit, onestidade, respeitu ba lei no dignidade ema nian maka ita-nia justisa sei di’ak,” Xanana fó hanoin.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!