DILI, 30 agostu 2019 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, hateten dezempregu reprezenta desperdísiu rekursu ne’ebé nasaun ida iha, tan ne’e bainhira taxa dezempregu aas, sidadaun sira sei laiha kbiit atu sosa sasán ne’ébé tama iha merkadu nasionál.
“Dezempregu bele halo ema lakon fiar ba nia aan-rasik (auto-estima). Bele halo ema monu iha depresaun, liliu sira ne’ebé iha otas foinsa’e.
Populasaun liu pursentu 70 mak ho tinan 34 mai kraik. Ba sira ne’e, mak ita tau ita-nia fiar atu dezenvolve nasaun ida ne’e, nune’e, ita tenke prepara sira no prepara ho di’ak,” Xefe Estadu ko’alia liuhusi ninia deskursu iha Komemorasaun Loron Konsulta Populár ba dala 20 iha Tasi Tolu, Dili, ohin.
Nia esplika, situasaun ida ne’e akontese tanba ekonomia rai laran hakdasak hela, ka iha resesaun, hahú iha tinan 2017. Situasaun hanesan ne’e hetok hamenus oportunidade ba empregu, nune’e, obriga ema barak, liliu foinsa’e sira husik sira-nia rai hodi ba buka serbisu no moris di’ak iha nasaun-sira hanesan Austrália, Irlanda, Koreia no Inglaterra.
“Besik pursentu 60 hosi ita-nia populasaun mak iha idade ativa, maibé, pursentu 19 de’it mak hetan serbisu. Hosi sira ne’ebé konsege hetan serbisu, pursentu 8 de’it mak serbisu iha setór públiku no setór privadu. Barak liu mak moris hosi setór informál. Ita hatene katak serbisu iha setór informál la fó garantia ba traballadór-sira tanba saláriu ki’ik, serbisu liuhusi kontratu laiha prazu. Ne’e duni, sira bele lakon sira-nia serbisu teki-tekir de’it no kondisaun serbisu la dignu. Situasaun ne’e tenke muda,” Lú Olo subliña.
Nia dehan, tenke transforma ekonomia ne’ebé ladún dezenvolvidu ne’e ba ekonomia ida ne’ebé bele fó serbisu, nune’e bele halakon di’ak.
Tanba ne’e, Prezidente Repúblika apela ba konsensu nasionál hodi halakon di’ak hosi Timor-Leste no ne’e tenki sai programa nasionál.
“Ita labele lakon konfiansa ba ita-nia aan rasik! Ita tenki kontinua hakbiit-aan nafatin atu konkretiza mehi ba nasaun ida ne’e, mai hosi ita-nia fundadór-sira no sira ne’ebé luta atu rai ida ne’e bele hetan liberdade no independénsia. Atu ita labele rona tan liafuan-sira hanesan: “Ita nia sakrifísiu sira hotu iha tempu uluk, iha folin ka lae?” mak programa nasionál atu halakon di’ak hosi rai ida ne’e, tenke la’o lais,” tenik Prezidente Repúblika.
“Ha’u fiar katak ita bele, tanba ita sei iha osan iha Fundu Minarai, atu halo. Ita presiza de’it vontade, dedikasaun no konsisténsia atu hakbiit ita-nia povu hodi sai hosi di’ak,” Lú Olo subliña.
Ba foinsa’e sira, Prezidente Repúblika husu atu prepara aan ba future, maski Prezidente Repúblika hatene katak foinsa’e-sira barak mak mai hosi família ki’ak, ho nível edukasaun formál ladún aas no moris iha kondisaun simples tebes.
“Maski nune’e, fiar ba buat ne’ebé sei akontese iha imi-nia moris, iha futuru oin mai. Maibé la to’o mehi de’it. Tenke hamosu hanoin no mentalidade foun hodi hatene saida mak moris di’ak. Muda imi-nia hanoin ne’e importante tebes, molok hanoin ne’e nakfilak ba realidade,” nia fó hanoin.
Atu fó oportunidade ba sidadaun-sira, Lú Olo sujere ba Governu tenke harii infraestrutura sira ne’ebé bele haburas ekonomia, nune’e empreza-sira ho kategoria ki’ik no médiu bele buras iha nasaun ida ne’e.
“Kontribuisaun ba ita-nia ekonomia, importante mós mai hosi investimentu nasionál no estranjeiru. Liuhusi empreza sira, kategoria ki’ik, médiu no investimentu ba prioridade ita-nia rain nian, mak bele halo ekonomia sai buras no halo mós ita-nia komunidade hetan moris di’ak liután,” Xefe Estadu haklaken.
Jornalista: Cipriano Colo
Editór: Xisto Freitas