DILI, 16 setembru 2019 (TATOLI) – Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, hatete tuir peskiza internasionál hatudu katak kamada ozonu hahú mihis porsentu 4 to’o 6 ne’ebé fó efeitu ba saúde umana liuliu moras katarak (ba matan) no kankru kulit.
“Ita hatene katak kamada ozonu (ozóniu) ne’ebé mihis ne’e fó efeitu boot ba saúde umana. Ita haree iha nasaun barak populasaun hahú sofre moras katarak no kankru kulit aumenta”, SEA Demétrio dehan iha ámbitu selebrasaun loron Mundiál Ozóniu ba-dala 32 iha salaun Katedrál, ohin.
Estadu Timor Leste (TL) liuhosi Oitavu Governu Konstitusionál selebra loron mundiál ne’e ho tema “32 Years and Healing” tanba ratifika ona Konvesaun Viena hodi proteje kamada ozóniu no Protokolu Montereál hodi regula sustentabilidade kamada ne’e.
Tuir nia, hahú husi 1985 to’o ohin loron, kamada ozóniu mihis tiha ona kuaze porsentu 4 to’o 6 no radiasaun husi ultra violet ka solár ultraviolet ne’e aumenta porsentu 10 ona.
Ho kamada ozóniu mihis ba beibeik, SEA husu ba povu agrikultór iha Timor-Leste atu hala’o atividade iha toos no natar presiza uza faru.
“Ita husu ba populasaun sira liuliu agrikultór sira ne’ebé hala’o servisu iha toos labele isin molik (la uza faru) ita hanoin katak ita-nia kulit ne’e terbakar de’it, mais sofre maka’as liu ida ne’e bele hamosu kankru kulit ne’e bele estraga ita-nia saúde”, katak.
Kontribuisaun TL ba sustentabilidade kamada ozóniu ne’e, nia dehan presiza kuda ai no evita sunu rai arbiru.
“Ita tenke kuda ai barak liuliu husu ita-nia populasaun atu labele sunu rai no tesi ai arbiru”, SEA sujere.
Jornalista : Florencio Miranda Ximenes
Editora : Maria Auxiliadora