iklan

NASIONÁL, COVID-19, HEADLINE, SAÚDE

Governu konsidera estensaun EE daneen bele reforma kontrola fronteira

Governu konsidera estensaun EE daneen bele reforma kontrola fronteira

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak. Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 03 outubru 2020 (TATOLI)-Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak, hamutuk ho membru Governu sira halo justifikasaun pedidu deklarasaun estensaun Estadu Emerjénsia (EE) daneen iha Parlamentu Nasionál (PN).

Xefe Governu hateten, deklarasaun EE iha nasaun seluk atu kombate moras hafoin kontájiu tama ona iha komunidade nia leet, maibé iha Timor-Leste bele ajuda impede importasaun moras hosi rai-li’ur tanba durante ne’e kazu konfirmadu ne’ebé mosu iha rai-laran kuaze mai hosi sidadaun ne’ebé halo viajen hosi nasaun seluk no tama hosi fronteira terreste.

“Iha ita-nia rain, deklarasaun Estadu emerjénsia atu reforma kontrola fronteira sira hodi impede importasaun moras mai ita-nia rai, tanba ne’e objetivu hanesan maibé estratejia la hanesan,” tenik PM Taur iha sala plenáriu, sábadu ne’e.

Dekretu prezidénsia repúblika númeru 59/2020, 03 setembru termina validade EE dalimak iha oras 23:59 loron 4 outubru (domingu), tanba ne’e Governu husu atu halo renovasaun dala-ida tan ba períodu loron 30.

Notísia Relevante: Governu propoin PR dekreta Estadu Emerjénsia ba daneen

Motivu ne’ebé Governu sira atu konsentra maka ba protesaun saúde públika, ba risku importasaun no propagasaun iha rai-laran hosi COVID-19.

“Deklarasaun Estadu Emerjénsia ba dalimak ajuda ita bele infrenta situasaun ne’e, hodi evita kontájiu iha komunidade nia leet. Pandemia ne’e afeta ona país 216, maski país sira ne’ebé iha ninia kapasidade boot maibé difísil atu kontrola moras ne’e tanba alastra ona iha komunidade nia leet,” PM informa.

Iha setembru, kazu sa’e maka’as iha fatin barak no ameasa ba segunda vaga ho intensidade boot loos.

Dadus hosi Organizasau Mundiál Saúde (OMS) iha 27 setembru fó sai katak millaun 32,7 maka infetadu no besik millaun 1 mak lakon ona vida tanba vírus ne’e.

Iha loron 21 to’o 27 setembru, kazu infetadu hamutuk millaun 2, mate 36.000, kompara loron 06 agostu aumenta kuaze millaun 6 iha nível rejionál país sira ne’ebé besik Timor-Leste liuliu sudeste aziatiku hanesan Índia kazu infetadu millaun 5 no kazu foun 591.000 no mate foun hamutuk 7.751, akumulasaun ba mate totál hamutuk 4.000, Bangladez kazu infetadu 350.000-resin, 5.129 mak mate, no nasaun vizñu Indonézia kazu infetadu 271.338 no mate liu ona 10.000.

“Nasaun sira ne’ebé hola parte iha ita-nia rejiaun hotu iha moras ne’e, balun oituan, balun barak no balun barak liu, enkuantu Timor-Leste iha kazu konfirmadu 28, maibé 27 rekuperadu no ida sei baixa iha sala izolamentu no mate laiha,” Taur deklara.

Eis Prezidente Repúblika ne’e agradese ba kolaborasaun parte hotu ninia hodi prevene surtu globál ne’e la alastra iha komunidade nia leet.

“Ida ne’e akontese tanba grasa kolaborasaun sidadaun hotu, ita hotu hamutuk identifika lalais kazu ne’ebé mai hosi rai-li’ur, izola, no impede alastramentu ba komunidade, elimina vírus ninia prezensa iha ita-nia rain. Tanba ne’e, fó ba kbiit Governu atu kontinua reforma kontrolu tanba laiha dalan seluk, husu autorizasaun ba Prezidente Repúblika no haruka ba Parlamentu atu deklara Estadu Emerjénsia,” Xefe ezekutivu subliña.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!