iklan

HEADLINE, SAÚDE

Pasiente hipertensaun ho ataka fuan no stroke 43% iha TL

Pasiente hipertensaun ho ataka fuan no stroke 43% iha TL

Diretór Nasionál Saúde Públika iha Ministériu Saúde Frederico Bosco, Imajen Tatoli/Dok

DILI, 06 novembru (TATOLI)—Xefe Departamentu Moras La Hada’et Ministériu Saúde, Frederico Bosco, relata tuir dadus Timoroan ne’ebé sofre hipertensaun ho ataka fuan no stroke hamutuk pursentu 43 ne’ebé maioria hetan husi pasiente ho idade avansadu iha territóriu Timor-Leste (TL).

”Kazu ataka fuan aumenta nafatin  bainhira  la redúz prevalensia hipertensaun atu kontrola 43% ne’e tenke oinsá konsumu hahán nune’e bele redúz moras atakasaun fuan,’’ nia informa ba Tatoli, iha Timor Plaza, sesta (06/11).

Notísia Relevante :Ema na’in 19 mate, 70-resin kanek durante fulan-outubru

Husi númeru ne’e maioria la halo tratamentu saúde regulár kompara ho sira ne’ebé halo tratamentu iha de’it pursentu 8(%).

”Kazu ne’ebé ita transfere pasiente ba rai liur mak  ataka fuan ka kardiovaskulár, ida ne’e mak realidade maibé Ministériu Saúde nafatin  esforsu dahuluk kontinua nafatin halo atendimentu kuidadu saúde primária liuhusi implementasaun pakote esensiál  ba moras la hada’et,” nia hatutan.

Iha fulan-novembru to’o dezembru 2020 ne’e, Ministériu Saúde planea implementa pakote esensiál ba moras la hada’et iha Munisípiu Baucau, Manatuto no Bobonaro, no Munisípiu seluk sei implementa iha 2021.

“Ministériu Saúde nia estratejia katak tenke reforsa atendimentu kuidadu saúde primária atu deteta sedu, nune’e bele halo tratamentu regulár nivel primariu nian,’’nia dehan.

Kona-ba tratamentu saúde nivél sekundáriu nian, liliu reforsa iha kapasitasaun rekursu umanu hodi haruka ona Timoroan na’in haat daudaun ne’e bá estuda iha área kardiolojia iha Nasaun Kuba.

“Iha Timor-Leste iha na’in rua (kardiolojia)  maibé ida ba halo sub espesialista iha Indonézia no ida mak agora daudaun iha hela Ospitál Nasionál Guido Valadares, espera katak tinan oin na’in haat ho sub espesialista ne’e fila pelumenuz nivel atendimentu iha ospitál iha ona rekursu para bele halo atendimentu ba iha kazu komplikadu sira,” nia hateten.

Tuir dadus husi Departamentu Emerjénsia Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV-sigla portugés) durante fulan-outubru 2020 nian rejistu pasiente na’in 19 maka mate kauza husi atake kardiaku ka kurasaun.

Husi na’in 19 ne’e pasiente na’in ulau hakotu iis hafoin halo tratamentu saúde iha sala emerjénsia, enkuantu, na’in 11 mate kedas iha dalan antes to’o iha HNGV Dili.

Entretantu, hipertensaun ne’e akontese bainhira sirkulasaun ran ne’e ho valór 130/80 ou liu, kondisaun ida ne’e perigozu hodi obriga kurasaun atu bomba ran ho maka’as liu ba isin tomak, tanba ne’e hamosu moras perigu sira hanesan stroke, riins no kurasaun.

Ema ho tensaun normal ne’e maka 120/80 mmhg, sa’e entre 120 to’o 129 presaun sistóliku no presaun diastóliku. Hipertensaun grau 1:130/80 mmhg to’o 139/89 mmhg, hipertensaun grau 2:140/90 ka liu.

Fatór hipertensaun maihosi idade avansadu, fatór genétika husi família, fumadór no menus ezersísiu.

Enkuantu stroke AVC (Asidente Vasculár Cerebrál) ne’e akontese bainhira sirkulasaun ran iha isin lolon tomak la’o la normal ka hipertensi maligna, ne’ebé fasil atu da’et ba ema ho kolesteról aas, ema ho pezu boot liu, diabetes tanba menus ezersísiu, konsumu alkohol no fumadór.

Meiu prevensaun stroke maka implementa menu hahán saudavél no seguru, ezersísiu rutina no evita fuma no konsumu alkool.

Notísia Relevante :MS avalia programa pakote esensiál moras la hada’et

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Agapito dos Santos

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!