HEADLINE, MUNISÍPIU, OEKUSI

PA RAEOA kolleta hare Membramo iha Pante Makasar

PA RAEOA kolleta hare Membramo iha Pante Makasar

Prezidente Autoridade (PA) Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), Arsénio Paixão Bano, kuarta ne’e ofisiálmente lansa kolleta hare Membramo iha Pante Makasar. Imajen/Mídia RAEOA-ZEESM.

OÉ-CUSSE, 09 Juñu 2021 (TATOLI)—Prezidente Autoridade (PA) Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), Arsénio Paixão Bano, kuarta ne’e ofisiálmente lansa kolleta hare Membramo ba époka primeiru tinan 2021, iha área natar Toip-Ana Aenmat ektare 73,3 iha suku Lalisuk, postu administrativu Pante Makasar.

Atividade kolleta haree ne’e hala’o iha natar refere, tanba natar na’in sira utiliza sistema kuda hare adota teknolójia Jajar Legowo 2:1 ka “Si Jarwo” iha área kultivasaun ektare 73,2 ba uma kain 136, no implementasaun Sistema Jajar Legowi ba natar hamutuk ektare 9,46 ba uma kain 22.

“Ohin ne’e, ita ofisiálmente lansa kulleta haree Membramo iha área natar Toip-Ana Aenmat. Autoridade hili Aenmat tanba foin dadauk siklone seroja ne’e kuaze atu estraga kanál irigasaun Tono, halo natar sira atu falla kolleta, maibé Sekretáriu Rejionál Asuntu Agrikultura esforsu maka’as konsege salva kuaze natar ektare 900,” Arsénio Paixão Bano informa ba Agência TATOLI, via telefonika.

Iha parte seluk, Sekretáriu Rejionál Asuntu Agrikultura, José Eta hateten agrikultór sira iha RAEOA maiória adota ona teknolójia Sistema Jajar Legowo kompara ho sistema konvensionál iha area kultivu

Prezidente Autoridade (PA) Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), Arsénio Paixão Bano, kuarta ne’e ofisiálmente lansa kolleta hare Membramo iha Pante Makasar. Imajen/Mídia RAEOA-ZEESM.

“Ita Oé-Cusse adota teknolójia Sistema Jajar Legowo 2:1, ne’ebé ita lahalo komparasaun tékniku ne’ebé mak ita implementa adota ho sistema konvensionál ne’ebé mak durante ita-nia natar na’in sira uza, atu haree ninia diferensa kultividade. Iha produtividade entre uza Sistema Jajar Legowo ninia produsaun kuaze 6.08 tonelada kada ektare no ba sistema konvensionál ninia produsaun 4.8 tonelada kada ektare. Ne’e hatudu katak iha diferensa boot aumenta tonelada ida resin,” José Eta esplika.

Eis Diretór Young Action to Work Sustainability (YACTS) ne’e haktuir, durante iha faze implementasaun ne’e Sekretáriu Rejionál Asuntu Agrikultura servisu hamutuk ho Ministériu Agríkultura no Peska (MAP) apoiu adubu poknasa, no fó apoiu teknika inklui materiál adubu kímiku nomós adubu organiku ba agrikultór sira.

Apoiu ida-ne’e, kobre ba natar ektare 9,46 iha Oé-Cusse ba uma kain 22 ho totál área natar Toip-Ana Aenmat ne’ebé ohin ofisializa ba kolleta hare Membarmo, ne’ebé adota teknolojia Sistema Jajar Legowo 2:1 hamutuk ektare 102 ba uma kain 158.

Iha RAEOA, totál aréa potensiál hamutuk ektare 3500, aréa natar nian ektare 2057 no totál aréa implementasaun Sistema Jajar Legowo 2:1 hamutuk ektare 66,91 ba uma kain 298, hanesan;

  1. Postu administrativu Pante Makasar, suku Cunha iha natar aréa Tono totál kultivasaun ektare 1.306 ba uma kain 3603, implementasaun Sistema Jajar Legowo hamutuk ektare 62,55 ba uma kain 284.
  2. Postu administrativu Oésilo, suku Bobometo no suku Usitasae, totál implementasaun Sistema Jajar Legowo hamutuk ektare 1.36 ba uma kain hitu (7).
  3. Postu administrativu Nitibe, suku Bene-Ufe, totál implemetasaun Sistema Jajar Legowo hamutuk ektare Tolu (3) ba uma kain hitu (7).

Sistema “Jajar Legowo” nu’udar Sistema kuda haree ho maneira fó espasu (leet) ba distánsia kuda haree. Implementasaun Sistema Jajar Legowo ho objetivu atu hasa’e rezultadu produsaun ba haree nian. Kuda haree ho Sistema Jajar Legowo hatudu ona prova katak iha kapasidade hasa’e rezultadu produsaun haree kompara ho utilizasaun sistema tradisionál.

Prinsipalmente implementasaun Sistema Jajar Legowo mak kuda haree ho liña ne’ebé hosi liña ida ba liña ida seluk ne’e, iha fatin ka liña ida mamuk. Sistema ida-ne’e ho ninia funsaun prinsipál mak atu;

a.). Totál populasaun plantasaun sa’e; Ho Sistema ida-ne’e populasaun plantasaun bele sa’e no produsaun mós sa’e makaas.

b.). Fasil atu kuida no hamoos; Kuda haree ho Sistema Jajar Legowo ho liña barak entaun fasil ba ema atu kuida no hamoos, fasil tau adubu, kontrola no bainhira halo dezinfetan ne’e la estraga haree sira.

c.). Hasa’e produsaun dan kualidade haree; Haree ne’ebé kuda ho liña iha kualidade kresimentu no ninia kualidade produsaun di’akliu. Haree ne’ebé kuda ho liña ne’e fasil hetan intensidade roman hosi loromatan ne’ebé barak liu, tanba intensidade loromatan nia roman ne’e afeta kualidade no kuantidade produsaun haree nian sai di’akliu.

Jornalista: Abilio Elo Nini

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!