iklan

EKONOMIA, HEADLINE

ANPM haree posibilidade China Harbour mobiliza fatuk uza transporte marítima

ANPM haree posibilidade China Harbour mobiliza fatuk uza transporte marítima

Estrada hetan estragu tanba atividade lalin fatuk hosi Kaitehu bá konstrusaun Portu Tibar, , sesta (02/07). Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 02 jullu 2021 (TATOLI)—Autoridade Nasionál Petróleu no Minerál (ANPM, sigla portugés) rejeita informasaun ne’ebé dehan atu impede projetu Portu Tibar, maibé iha intensaun de’it komunika ba empreza China Harbour, Lda hodi muda mekanizmu transporta extrasaun fatuk, nune’e labele estraga estrada no ambiente.

Vise-Prezidente ANPM ba Asuntu Explorasaun no Exploitasaun Minerál, José Gonçalves, husu empreza kontinua serbisu, maibé tenke iha alternativa transportasaun hodi labele fó impaktu ba ambiente.

Vise-Prezidente ANPM ba Asuntu Explorasaun no Exploitasaun Minerál, José Gonçalves. Imajen TATOLI/Francisco Sony

“Ami diskute ona alternativa ho China Harbour, liuliu uza meiu transporte marítima atu halo mitigasaun hodi bele aprova ona extensaun lisensa ambientál,” Vise-Prezidente ANPM hateten iha ninia knaar fatin, edifísiu Ministériu Finansa (MF), Aitarak-Laran, Dili, sesta ne’e.

ANPM atribui lisensa ambientál ba China Harbour, Lda iha juñu 2019 no termina iha juñu 2021.

Daudaun ne’e, empreza China Harbour ne’ebé envolve mós iha projetu, transporta extrasaun fatuk hosi área Kaitehu, suku Mota-Ulun, Liquiçá mai Portu Tibar.

Nune’e tuir observasaun Jornalista iha terrenu, nota katak iha ona degradasaun estrada iha fatin tolu diferente iha área entre Kaitehu to’o Portu Tibar, kauza transportasaun fatuk.

Atividade lalin fatuk ba konstrusaun Portu Tibar. Iha Kaitehu, sesta (02/07). Imajen TATOLI/Francisco Sony

Tanba ne’e, Reprezentante ANPM husu empreza halo avaliasaun ba mekanizmu servisu nune’e bele hadi’a.

“ANPM laiha relasaun administrativa no legál ho empreza Timor Port, S.A, tanba la halo atividade mineiru, maibé halo konstrusaun ba fasilidade marítima hanesan Portu Tibar. Ami fó lisensa ambientál ba China Harbour ne’ebé regula de’it atividade mineiru ka fatuk ne’ebé hala’o hosi empreza xinez ne’e,” nia esplika.

Regula atividade mineiru hanesan atribui lisensa ambientál ba empreza ne’ebé halo atividade pedreira, ho baze diploma ministeriál 64/2016, 15 novembru kona-ba Kódigu Mineiru ne’ebé Prezidente Repúblika promulga ona.

“Mekanizmu transportasaun pedreira iha Kaitehu ba fatin konstrusaun Portu Tibar hetan aprovasaun hosi ANPM, ne’ebé China Harbour mak bele ko’alia dezafiu iha prosesu extende lisensa,” nia hatutan.

Komisaun alerta posibilidade hetan impaktu ba estrada

Antes ne’e, omisaun interministeriál ba lisensa ambientál indika transporta terrestre sai hanesan komponente, iha tinan 2019, alerta ona katak posibilidade bele hetan impaktu ba kondisaun estrada.

Nune’e, komisaun ambientál ne’e ezije ba China Harbour atu halo estudu detalladu ba kondisaun estrada hosi Kaitehu ba fatin konstrusaun iha Portu Tibar ne’ebé durante tinan-rua uza hanesan dalan alternativa transporte materiál.

Estrada estragu tanba i atividade lalin fatuk ba konstrusaun Portu Tibar, iha Kaitehu, sesta (02/07). Imajen TATOLI/Francisco Sony

Hahú fulan-jullu 2019 to’o jullu 2021, China Harbour prodús ona fatuk ho montante tonelada millaun 1,8, ne’ebé tonelada millaun 1,2 mak transporta ba fatin konstrusaun.

“Kada loron bele transporta tonelada 3.000 uza transporte terrestre liuhosi estrada ligasaun Kaitehu ba Portu Tibar, tanba ne’e estrada hahú a’at,”nia hatutan.

Nune’e, ANPM husu ba empreza atu hahú loke fali estudu foun atubele korresponde ba situasaun estrada ne’ebé hetan estragu.

“Ita ezije ba kompañia halo avaliasaun próporiu ho maneira mitigasaun atu responde ba situasaun tanba sira mak regularmente utiliza estrada, tula fatuk todan durante operasaun,” Vise Prezidente autoridade tenik.

Maski nune’e, tuir José Gonçalves, China Harbour la implementa halo avaliasaun no mitigasaun ba kondisaun reál, tanba ne’e sai dezafiu atu halo extensaun ba lisensa ambientál.

“ANPM laiha interese atu impede kualker projetu, maibé ami la konkorda bainhira iha intervesaun autoridade reguladór atu implementa lei, asegura no minimiza impaktu infraestrutura, maibé empreza haree hanesan impedimentu ida. Ami hakarak projetu ida labele fó impaktu ba projetu seluk,” nia subliña.

Jornalista : Florêncio Miranda Ximenes

Editora     : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!