iklan

JUSTISA, DILI, HEADLINE

PDHJ rejista kazu violasaun direitu umanu no boa governasaun 37

PDHJ rejista kazu violasaun direitu umanu no boa governasaun 37

Provedór Adjunto Boa Governasaun Direitu Umanu no Justisa Foun, josé telo soares cristovão Foto Hamutuk iha Lansa Publikasaun Relatorio Investigasaun final. iha salaun PDHJ, Caicoli, segunda(21/12). Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 07 outubru 2021 (TATOLI)- Provedória Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, siglá portugés), iha trimestre datoluk tinan ne’e, rejista kazu violasaun direitu umanu no boa governasaun hamutuk 37.

Provedór Adjuntu Boa Governasaun Direitu Umanu no Justisa, José Telo Soares Cristovão, lansa publikasaun relatóriu PDHJ nian iha salaun PDHJ, Caicoli, segunda (21/12). Imajen Tatoli/Egas Cristovão.

“Kazu violasaun direitu umanu 13 no boa governasaun 24 ho tipu hosi asaun membru  PNTL no PSIK ne’ebé viola komunidade nia direitu ba liberdade no integridade, no seguransa espesifikamente tratamentu aat, kruel no la umanu inklui governasaun di’ak ho asaun prátika ilegalidade bazeia ba mateira,” Prodevór PDHJ interinu no atuál Provedór adjuntu ba área boa governasaun, José Telo Soares Cristovão, hateten iha lansamentu relatóriu investigasaun finál ba trimestre datoluk iha salaun PDHJ, Caicoli, kinta ne’e.

Relatóriu ne’e importante entidade relevante hodi halo diálogu no PDHJ bele hetan prosedimentu sistema internál prátika iha instituisaun públiku no PDHJ hakarak fó-hanoin  mekanizmu atu hametin liután, promove direitu umanu no boa governasaun.

Tanba ne’e sei hato’o rekomendasaun ba instiuisaun relevante durante loron neen nolu atu fó fali respota.

Iha fatin hanesan, Xefe Departamentu Justisa hosi Komandu Jerál PNTL,Superitendente Xefe, Agostinho Gomes hateten,  relasiona ho kazu violasaun direitu umanu, PNTL sei la nonook sei foti asaun disiplinár ba membru sira ne’ebé komete.

Nia dehan, PNTL nu’udar forsa seguransa Estadu nian iha responbilidade rua  ba kódiku penál no regulamentu disiplinár.

Nune’e, agradese ba kooperasaun ho PDHJ ba monitorizasaun no nakloke ba públiku hodi hadi’a liután instituisaun.

“Komandu la nonook no sempre foti asaun inklui simu informasaun hosi komunidade. No,  Komandu jerál hatuun despasu ba departamentu justisa hodi halo asaun,” Nia hateten

Iha biban ne’e, Reprezentante hosi Prokuradór Jerál Repúblika (PJR),  Zelia Trindade, hateten katak Ministéiru Públiku (MP) nu’udar na’in ba asaun penál nafatin loké prosedimentu kriminál hodi hetan prova sira.

Tanba ne’e, nia hatutan, hodi haree faktu bainhira konstitui ba krime mak MP mak loke kedas investigasaun kle’an hodi hetan akuza ka arkiva.

“Maibé bainhira ami akuza instituisaun ida-idak hatene nia papél nia ajente ida mak halo krime iha investigasaun mak prosedimentu disiplinár,” Zelia Trindande subliña.

Tuir  Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) iha artigu 27 Provedória Direitu Umanu  no Justisa (PDHJ).

  1. Nu’udar  órgaun independente ida-ne’ebé iha kna’ar atu haree no buka hatán sidadaun sira-nia problema hasoru podér públiku, hodi haree loloos hahalok sira-ne’e tuir duni lei, no halo prevensaun no hahú prosesu tomak hodi haburas fali justisa.
  2. Sidadaun sira bele hato’o sira-nia kesar ba Provedór Direitu Umanu no Justisa nian kona- ba podér públiku sira-nia hahalok eh omisaun, biar la iha kbiit atu hakotu-lia, nia bele hato’o lia-menon ba órgaun kompetente sira.
  3. Maioria absoluta hosi Parlamentu Nasionál maka hili Provedór Direitu Umanu no Justisa nian atu hala’o knaar iha tinan haat nia laran.
  4. Kna’ar Provedór Direitu Umanu no Justisa ninian ne’e independente hosi “meiu kbiit administrativu no jurisdisionál nian” ne’ebé hakerek nanis iha Lei-Inan no lei- oan sira.
  5. Órgaun sira no ema administrasaun ninian iha obrigasaun atu kolabora ho Provedór Direitu Umanu Justisa nian.

Entretantu, PDHJ nia vizaun mak atu proteje direitu umanu, hametin integridade no promove boa governasaun iha Timor-Leste ho valór sira prinsipál sira reflete padraun sira-ne’ebé nia aspira iha ninia servisu sira ba públiku no parte interresada sira hanesan Asesibilidade, Responsabilizasaun, Kredibilidade/ Integridade, Efisiénsia, Direitu hanesan (iguál) ba mane no feto, Onestidade, Imparsialidade no Justisa, Independénsia, La iha diskriminasaun, Respeitu ba Estadu-direitu, Transparénsia, Tratamentu ba sidadaun sira ho dignidade no mós Unidade nasionál.

Jornalista:Nelson de Sousa

Editór: Rafy Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!