iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

PR promulga alterasaun dahuluk Dekretu-Lei ba fundu rezerva seguransa sosiál

PR promulga alterasaun dahuluk Dekretu-Lei ba fundu rezerva seguransa sosiál

Prezidente Repúblika,Francisco Guterres Lú Olo. Imajen Tatoli/António Gonçalves.

DILI, 15 dezembru 2021 (TATOLI)—Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, promuga alterasaun dahuluk ba dekretu-lei fundu rezerva seguransa sosiál.

Liuhusi Dekretu-Lei númeru 55/2020, 28 outubru, mak Estadu Timor-Leste harii Fundu Rezerva Sosiál no define ninia modelu jestaun, iha ámbitu rejime kontributivu foun iha Timor-Leste, Rejime Repartisaun no Fundu Rezerva.

“Alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei ida ne’e hetan promulgasaun hosi Prezidente Repúblika iha 13 dezembru 2021,” refere komunikadu imprensa ne’ebé Agência Tatoli asesu liuhosi kaza sivíl iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, Dili, kuarta ne’e.

Hafoin tetu situasaun ekonomia mundiál no indikadór ekonómiku no finanseiru, Konsellu Minstru deside foti medida balun hodi hasa’e rendimentu ba karteira Fundu Rezerva Seguransa Sosiál maibé ho risku kiik, atu nune’e fundu ne’e fó benefísiu ba beibeik ba sira-ne’ebé kontribui fulan-fulan ba rejime kontributivu foun iha Timor-Leste.

Rejime Kontributivu foun seguransa sosiaá mak Rejime Repartisaun, obrigatóriu no kontributivu: atu hetan direitu ba benefísiu (prestasaun sosiál), traballadór tenke kontribui ba rejime (kontribuisaun sosiál).

Maibé traballadór la kontribui mesak, tanba kada dulan hosi taxa kontributiva totál (10% husi saláriu mensál tomak), entidade empregadora kontribui ho 6% no traballadór kontribui ho 4%.

Nune’e, traballadór hotu-hotu no nia entidade empregadora kontribui fulan-fulan ba “karteira komum” (hotu-hotu nian).

Osan sira-ne’ebé mak akumula iha karteira komum ne’e sei uza atu selu fulan-fulan ba prestasaun imediata (ezemplu: selu subsídiu ba maternidade no paternidade) ba sira-ne’ebé sei servisu no kontribui hela (jerasaun traballadór hanesan).

Osan ne’e sei selu pensaun traballadór reformadu sira-nian (ezemplu:  ema sira-ne’ebé la servisu ona maibé kontribui ona ba rejime (jerasaun anteriór). 

Hafoin halo pagamentu, osan restu kada tinan sei tama fali iha Fundu Rezerva ida atu garante nafatin sustentabilidade sistema nian. Bainhira kontribuisaun la to’o atu selu prestasaun sosiál, bele foti osan hosi Fundu Rezerva ne’e. 

Diploma refere ba modelu jestaun Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (FRSS) hatuur ho aspetu tuir mai mak FRSS permite rai osan restu (saldu) hosi rejime kontributivu (kontribuisaun no prestasaun kada tinan)

Verba hirak ne’ebé akumula iha FRSS iha futuru, atu selu loos de’it ba prestasaun sosiál ba ema-ne’ebé mak kontribui ba Rejime Kontributivu.

Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (FRSS) pertense ba sistema seguransa sosiál, nune’e integradu iha perímetru orsamentu seguransa sosiál (OSS), FRSS ne’e autonómu no iha modelu rasik ba jestaun, no Banco Central Timor-Leste (BCTL) mak responsável ba FRSS nia jestaun operasionál, liuhosi akordu ida ne’ebé sei asina ho Institutu Nasionál Seguransa Sosial (INSS).

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!