iklan

OPINIAUN

Rente no OJE: Kuadramentu krítiku ida

Rente no OJE: Kuadramentu krítiku ida

Hakerek nain, Guteriano Neves.

Hosi:

Guteriano Neves

Introdusaun
Orsamentu Jerál Estadu (OJE) nu’udar asuntu kontroversiál ida iha Timor-Leste ne’ebé provoka diskusaun públiku iha nivel oioin; partikularmente durante OJE iha diskusaun no aprovasaun iha Parlamentu Nasionál. Tuir observasaun, diskusaun sira iha públiku dala barak enkuadra iha kestaun valór nominál hosi OJE; no osan iha sentru diskusaun. Ida ne’e hamihis tiha kuadramentu ne’ebé luan liu; iha ne’ebé OJE hanesan instrumentu polítiku públiku ida ne’ebé Estadu, liuhosi Governu uza lori atinje vizaun sosiedade nian, no mós valór no prinsípiu sira ne’ebé Estadu intende atu fomenta iha sosiedade nia leet. Enkuadramentu OJE hanesan kestaun osan de’it mós iha impaktu direta ba kualidade orsamentu ne’e rasik no kuadramentu polítika públika ne’ebé Governu uza lori responde ba problema oioin ne’ebé sosiedade Timor enfrenta. Artigu ida ne’e hanesan reflesaun krítika ida ba lala’ok diskusaun kona-ba OJE iha Timor-Leste, enkuadra iha kontestu ida ne’ebé Timor-Leste iha asesu ba rente esternál hosi petróleu.

OJE iha kontestu polítika públika

Haree hosi kontestu makro-ekonomia nian, despeza Estadu nian nu’udar parte integradu ida hosi polítika fiskál ne’ebé Governu iha país hotu uza. Parte seluk hosi polítika fiskál mak impostu ne’ebé Estadu adopta. Polítika fiskál nu’udar instrumentu xavi ida ne’ebé Governu iha país barak uza, hamutuk ho polítika monetária lori halo intervensaun ba ekonomia, promove kresimentu ekonómiku, kontrola inflasaun, redús taxa dezempregu, no mantein balansu pagamentu. Iha kontestu globál, OJE hola papel xavi iha dezenvolvimentu mundiál, no melloramentu kualidade moris povu nian. Tuir dadus empiriku, despeza públika, partikularmente despeza Estadu nian aumenta maka’as iha tinan 150 nia laran no iha relasaun pozitivu ba melloramentu kualidade vida umana nian.

Iha kontestu polítika públiku – Public Policy – no polítika dezenvolvimentu nian – Development Policy – OJE hanesan instrumentu xavi ne’ebé Estadu iha lori atinje ninia mehi sira kona-ba Estadu no sosiedade no lori hatán ba dezáfiu sira ne’ebé Estadu no sosiedade enfrenta. Por-ezemplu, hasoru situasaun krize ou resesaun ekonómika hanesan mundu enfrenta iha 2020 tanba COVID, Governu iha rai barak uza despeza públika lori proteje sidadaun, liuliu sira ne’ebé vulneravel liu, estimula ekonomia no atinje kresimentu ekonómiku. Estadu mós bele uza despeza públika lori hadi’a kualidade vida ema nian liuhosi aumenta investimentu iha setór edukasaun no saúde. Estadu mós bele uza OJE lori mellora infraestrutura liuhosi investimentu públiku sira. No Estadu mós bele uza OJE lori fasilita transformasaun estruturál iha ekonomia no muda estrutura distribuisaun rekursu iha sosiedade nia leet.

Haree hosi anglu sira iha leten, OJE la’ós meremente kona-ba osan ou lista kompras– shopping list – ne’ebé Governu hakarak halo iha tinan ida nia laran. Iha nasaun sira ne’ebé sira nia instituisaun mais dezenvolvidu no maduru, diskusaun no debate sira relasiona ho OJE tuir enkuadra iha kontestu luan liu; involve konseitu dezenvolvimentu, papel Estadu nian, opsaun polítika públika, objetivu Estadu no governu nian, valór no mós prinsípiu ne’ebé Estadu hakarak atinje iha sosiedade nia leet. Nune’e mós, avaliasaun kona-ba OJE no despeza Estadu nian la’ós meremente bazea ba ninia ezekusaun no implementasaun programa no distribuisaun OJE ba kada ministériu ka kada ajénsia; maibé haree ba oinsá OJE bele fasilita Governu atu implementa ninia vizaun, valór, no prinsípiu sira iha sosiedade. Diskusaun dala barak mós kestiona serake intervensaun Estadu nian iha asuntu refere nu’udar solusaun apropriadu liu ka iha dalan seluk.

Iha kontestu Timor-Leste nian, OJE no despeza públika em jerál nu’udar mákina ba kresimentu ekonómiku no dezenvolvimentu. Dadus empiriku hatudu katak iha OJE iha impaktu direta ba estabilidade makro-ekonomia, haree ba kresimentu ekonómiku, taxa inflasaun, no mós merkadu traballu. Despeza públika mós iha relasaun direita ho melloramentu ema nia kondisaun moris, sukat hosi indikadór oioin hanesan asesu ba edukasaun, bem estar saúde, kondisaun hela fatin, konsumu uma kain, no infraestrutura públiku sira.

Dezáfiu prinsipál ne’ebé Timor-Leste enfrenta iha jestaun despeza públiku mak fontes rendimentu. Simplizmente, to’o agora, rendimentu ne’ebé mai hosi ekonomia rai-laran ka rendimentu doméstika labele kobre despeza Estadu nian tomak. Kompara totál despeza, rendimentu doméstika kontribui de’it menus hosi 20 porsentu hosi totál despeza Estadu nian; no rendimentu doméstika reprezenta de’it mais de 13 porsentu hosi PIB naun petroliferu.

Haree espesifiku liután rendimentu iha forma impostu, iha 2020, hamutuk $117.9 milloens. Bazea ba indikadór tax-to-GDP ratio, rendimentu doméstika reprezenta 7.9 porsentu hosi totál ekonomia doméstika; reprezenta hosi PIB naun petroliferu. Ida ne’e kiik iha nivel internasionál; maski kompara ho país frajil sira seluk; ne’ebé konsege sira nia tax-to-GDP ratio atinje 13.8 porsentu. Ida ne’e implika katak Timor-Leste sofre defisit fiskál – non-oil fiskál deficit – ne’ebé boot tebes; atinje 65 too 70 porsentu hosi PIB naun petroliferu. Ida ne’e hamosu preokupasaun iha públiku kona-ba sustentabilidade fiskál Estadu nian. Maibe indikadór sira ne’e mós dezáfiu estruturál balu ne’ebé Timor-Leste enfrenta hela iha estrutura despeza Estadu no ekonomia. Ida mak kapasidade instituisaun nian ne’ebé ki’ik atu extrai rendimentu doméstika iha forma impostu no forma seluk. Rua, setór públiku boot tebes iha ita nia estrutura ekonomia Timor-Leste no atividade setór privadu formál ki’ik tebes. Ida ne’e mós hatudu katak ita nia Estadu moris la-tuir nia kondisaun ekonomia rai laran ou live beyongd its means.

Ho valor ekonomia – Economic of Scale – ne’ebé ki’ik, setór privadu modernu ne’ebé sei ki’ik no operasionaliza iha nivel ki’ik, ekonomia informál ne’ebé boot, no rendimentu populasaun ne’ebé ki’ik, ida ne’e sei impaktu ba mobilizasaun rendimentu doméstika. Ho liafuan seluk, ho kondisaun atuál, rendimentu doméstika sei labele sustenta despeza Estadu nian.

Iha kontestu ida ne’e, prejensa petróleu sai hanesan bensaun ida ba finansiamentu Estadu nian. Rendimentu petróleu nian sai xave, tanba lori taka defisit fiskál ne’ebé boot tebes iha estrutura despeza Estadu nian. Tuir dadus hosi Ministériu Finansas nian, dezde estabelesementu fundu petróleu iha 2005 to’o maiu 2021, $12.8 billoens mak transfere ona hosi fundu lori finansia despeza Estadu nian.

Maski nune’e, prejensa rendimentu petróleu mós altera tia ita nia konseitu kona-ba despeza Estadu ne’e rasik. Ekonomista barak mak konsidera rendimentu petróleu laós hanesan rendimentu no sensu ekonómiku, maibé hanesan rente ne’ebé Estadu simu tanba sai na’in ba rekursu petróleu. Rente ida ne’e la mai hosi rai laran; maibé hosi rai li’ur – External Rent. Ekonomista seluk mós konsidera rendimentu hosi petróleu hanesan “Osan Baratu “ – Cheap Money – tanba tama ho lalais no montante boot. Prejensa rente ho montante boot relativamente ho ita nia ekonomia afeta ba kualidade orsamentu ne’e rasik liuhosi dalan oioin. Rente tuir mai hamihis ka hamenus prinsípiu importante ida iha ekonomia; prinsípiu Escassez – scarcity – ka kelangkaan iha tetu no diskusaun orsamentál. Implikasaun hosi ne’e katak Governu laiha limitasaun em termus ninia despeza. Maski lei fundu petróleu introdu mekanizmu RSE atu limita tentasaun ida ne’e, maibé iha realidade, instrumentu ida ne’e la aplikavel ona dezde tinan hirak nia laran. Nune’e, orsamentu kontinua aumenta hosi tempu ba tempu, no susar tebes atu hakiduk fila fali. Sosiedade em jerál mós hatoman an ho polítika ida ne’e; nune’e sira kontinua ezije atu Estadu aloka osan tuir sira nia ezijénsia. Nune’e mós, grupu oioin ho interese oioin kontinua atu halo advokasia liuhosi kanal oioin lori hetan asesu ba OJE.

Ida ne’e kontradiz ho país sira ne’ebé rente relativamente ki’ik iha sira nia estrutura ekonomia no fiskál. Governu iha país sira refere iha limitasaun em termus sira nia finansiamentu. Limitasaun ne’e kondisiona Governu tenki halo prioritizasaun ba nia aktu polítiku sira, hili instrumentu polítika públiku ho kuidadu, tau opsaun hotu iha meja leten, tetu ninia kustu sira, ninia efeitu ba tempu badak no tempu naruk nian, molok halo desizaun. Ida ne’e mós ajuda Governu atu konsentra nia rekursu iha nia aktu sira, no maximiza rekursu limitadu ne’ebé iha lori atinje objetivu ne’ebé sira trasa. Hirak ne’e ikus mai kontribui ba kualidade orsamentu.

Prejensa rente mós hahoris pensamentu ida katak Timor-Leste nu’udar país ne’ebé riku tanba iha osan barak, no osan mak sai solusaun ba problema hotu. Pensamentu ida ne’e la’ós iha nivel Governu de’it; maibé mós penetra to’o iha sosiedade nia leet. Diskusaun barak iha rai laran kona-ba dezáfiu oioin ne’ebé enfrenta, enkuadra iha kestaun orsamentu, no mosu persepsaun katak orsamentu mak solusaun ba problema hotu. Ida ne’e limita tia Governu nia enkuadramentu polítika públiku lori responde ba dezáfiu sira ne’ebé iha karakteristiku estruturál no institusional. Sai ona moras komum ida iha país sira ne’ebé iha asesu ba rente katak sira koko uza despeza públiku hanesan instrumentu polítika públiku ba problema hotu iha sosiedade.

Maibé hosi enkuadramentu polítika públiku nian, despeza públiku hanesan instrumentu polítika ida de’it, no instrumentu ida ne’e la’ós solusaun ba problema hotu; satán problema sira ho karakteristiku estruturál. Bainhira la uza kuidadu, despeza públiku lakon tia ninia relevansia, no sai fali kauza ba problema sira hanesan produtividade ekonómika ki’ik, inefisiensia ekonómika, korupsaun no abuzu poder, harahun kualidade instituisaun, migrasaun internál, dizigualidade ekonómika no konsentrasaun riku soin, no problema seluk. Esperiensia real hatudu katak aumenta alokasaun osan ka fó osan la’ós solusaun úniku ba problema oioin. Iha kazu lubuk ida iha ne’ebé aumenta osan fó presaun ba instituisaun refere, no kontribui lori harahun kualidade instituisaun. Esperénsia hosi país sira ne’ebé rente dominante fó lisaun katak injeksaun osan demaziadu ba instituisaun redús kualidade implementasaun programa nian, no harahun kualidade instituisaun. Iha kontestu ekonomia, injeksaun rente iha merkadu ne’ebé demaziadu mós muda estrutura ekonomia no estrutura insentivu iha merkadu, hosi produtivu ba konsumu. Hirak ne’e hotu atu hatudu katak osan la’ós sempre sai solusan ba problema hotu hotu.

Konkluzaun
Diskusaun sira relasiona ho OJE iha Timor-Leste labele hases-an hosi prejensa rente hosi rendimentu petróleu. Prejensa rente iha montante ne’ebé relativamente boot hahoris pensamentu oioin iha sosiedade nia leet hahoris pensamentu ida katak osan mak solusaun ba problema hotu. Bainhira pensamentu ida ne’e domina iha prosesu formulasaun polítika públika, pensamentu refere limita kapasidade instituisaun públiku sira atu esplora opsaun oioin ne’ebé karik viavel liu lori hatan ba dezáfiu oioin ne’ebé Timor enfrenta hela. Hirak ne’e hotu ikus mai redús kualidade orsamentál, kualidade polítika públika, no kapasidade Estadu nian atu responde ba dezáfiu iha sosiedade nia leet.

Autór nu’udar analista independente polítika públika iha Timo-Leste.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!