iklan

EKONOMIA, HEADLINE

SEA kontinua insentiva ba inisiativa entidade halo resiklajen materiál plástiku

SEA kontinua insentiva ba inisiativa entidade halo resiklajen materiál plástiku

Sekertáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 04 fevereiru 2022 (TATOLI)—Relasiona ho implementasaun polítika zero plástiku iha Timor-Leste, Sekretaria Estadu Ambiente (SEA) ne’ebé nu’udar autór ba implementasaun polítika ne’e kontinua insentiva ba inisiativa entidade ne’ebé halo resiklajen ba materiál plástiku.

“Dahuluk ita hakarak nafatin fó insentiva ba inisiativa empreza sira ne’ebé halo resiklajen ba plástiku, tanba ita-nia empreza balun hetan tulun hosi MercyCorps daudaun halo hela tratamentu ba plástiku sai buat ne’ebé ita bele uza,” Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, hateten, ba Agência TATOLI, iha ninia knaar fatin, Bebora, sesta ne’e.

Aleinde ne’e, SEA mós hakarak ajuda Brigada Ambientál sira ne’ebé serbisu halo transformasaun embelajen plástiku ba jardín ka fatin balun.

Notísia relevante: Brigada Ambientál halibur lixu transforma sai jardín verde

“Seluk ita hahú serbisu hamutuk ho autoridade munisípiu sira, hahú hosi Dili atu reforsa distribuisaun insentivu inisiál ba komersiante kiik iha merkadu tradisionál, hodi hahú toman uza saku biodegradável ne’ebé ita distribui daudaun liuhosi programa Cesta Bázika, nune’e ita espera bele atinje alvu iha tinan ne’e,” nia akresenta.

Nune’e, bainhira elimina hotu objetu plástiku iha merkadu no identifika matéria ne’ebé uza sai embelajen ai-han no produtu iha loja no merkadu, maka sei la bandu plástiku sira asosiadu direita ho produtu sira ne’ebé hosi indústria hanesan deterjente no seluk tan.

“Maibé ita haree produtu balun ne’ebé ninia konsumu ne’e lori impaktu ba ambiente, ita bandu. Ha’u hakarak temi hanesan produtu ho marka Ale-ale, ne’ebé ho folin baratu maibé nia la saudável ba labarik sira-nia saúde no kontribui ba lixu plástiku ne’ebé maka’as tebes,” nia dehan.

Daudaun parte SEA prepara hodi halo diskusaun ba produtu asosiadu ho plástiku, ne’ebé tama lista negra hanesan Ale-ale.

“Seluk mak ita hakarak ai-funan plástiku ne’ebé tama iha sirkulár, atu labele autoriza importasaun. Ezemplu ema ne’ebé halo importasaun tenke selu 30% ba taxa importasaun,” nia tenik.

Tanba atu halakon plástiku uzu úniku, iha tinan 2020 Governu kontrata empreza sia hodi prodús no disitribui saku biodegradável liuhosi programa Cesta Bázika.

“Ita hatene katak inisiativa ne’e di’ak tebes tanba setór privadu no empreza sira hanesan W-Four no Kmanek Supermarket sira mós prodús rasik sira-nia embalajen orgánika. Ho ida-ne’e ita espera supermerkadu sira, liuliu maluk xineza sira ne’ebé tama ikus mai halo negósiu bele hahú uza ona saku biodegradável,” Sekretáriu Estadu realsa.

Inspesaun regulár

Nune’e, atu hatene loja na’in sira iha Dili implemeta duni polítika zero plástiku, ba oin parte SEA sei halo inspesaun regulár ba loja ka supermarket sira iha Dili laran atu haree disiplina implementasaun ba polítika zero plástiku, tanba intervensaun ne’ebé SEA halo ne’e hanesan inisiativa atu reforsa kampaña zero plástiku.

“Maibé negósiu tenke la’o hanesan negósiu labele depende ba insentiva hosi Governu,” nia afirma.

Esforsu seluk ne’ebé Governu atu halo hamenus produsaun no importasaun objetu plástiku iha rai-laran mak halo edukasaun ba komunidór sira atu hatene bainhira sosa sasán lori bote ka saku biodegradável tanba ne’e ajuda tebes kombate plástiku uzu úniku sira.

“Dalan di’ak liu ha’u hakarak konvida konsumidór sira hotu atu muda ita-nia atitude uza fali saida mak ita iha, nune’e fó valór ba inan-feto sira ne’ebé homan bote,” governante ne’e apela.

Kombate plástiku uzu úniku la’ós kompeténsia SEA, maibé entidade hotu tenke iha reponsabilidade atu kuida ba rai no planeta ba futuru jerasaun tuir mai.

SEA husu komunidade kombate plástiku uzu úniku

Biban ne’e, Sekretáriu Estadu Demétrio do Amaral de carvalho, hateten, durante implementasaun polítika zero plástiku, difikuldade ne’ebé hasoru mak atu konvense ema katak utliza saku uzu úniku bele estraga ambiente.

“Dezafiu boot liu mak bainhira ita hosoru ema-nia atitude ne’ebé la fó valór ba ambiente. Nune’e husu ita hotu presiza muda atitude atu uza saku, bote no saku biodegradável, tanba ida-ne’e ita-nia responsabilidade ba natureza no jerasaun foun sira,” nia dehan.

Sekretáriu Estadu apela ba produtór no loja na’in sira atu hahú transforma ba negósiu ne’ebé verde liu.

“Ba empreza sira, liuliu hirak ne’ebé halo produsaun ba bee-kopu, iha faze tranzitória ne’e ita fó ona atensaun ba empreza sira durante tinan-rua atu halo prosesu transformasaun, matéria ba embalajen bee-hemu, ne’ebé to’o tinan 2023, espera balun hahú transforma ba buat ne’ebé bele utiliza kleur,” nia akresenta.

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora     : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!