iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, HEADLINE, KAPITÁL

Ministru Fidelis lidera delegasaun Timor-Leste negosia programa MCC ho EUA

Ministru Fidelis lidera delegasaun Timor-Leste negosia programa MCC ho EUA

Ministru Prezidente Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 07 abril 2022 (TATOLI)—Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães, lidera delegasaun altu nível hosi Governu Timor-Leste hodi halo negosiasaun ba programa kompaktu liuhosi Governu Estadu Unidu Amérika (EUA) nia ajénsia Millennium Challenge Corporation (MCC).

Governu Timor-Leste liuhosi Konsellu Ministru antes ne’e atribui poder toma ba Ministru Fidelis hodi halo negosiasaun.

“Objetivu hosi misaun ne’e hodi negosia akordu MCC entre Timor-Leste no EUA, ne’ebé negosiasaun sei hahú iha loron 11 abril no termina iha 17 abril. Espera bele hetan rezultadu di’ak hodi ikus mai parte rua bele asina akordu,” Ministru Fidelis hateten liuhosi nota imprensa ne’ebé Agência TATOLI asesu, kinta ne’e.

Notísia relevante: Governu autoriza negosiasaun akordu MCC ho EUA

Investimentu ne’e sei foka ba programa kompaktu boot rua mak hanesan projetu tratamentu Bee, sanementu no drenajen, ne’ebé inklui dizinfesaun bee iha nível nasíonal, esgotu, sistema drenajen, hametin instituisaun sira ho órgaun reguladór sira, no kriasaun ba abastesimentu sólidu bee ho esgotu ba uzu doméstiku ne’ebé ho nia prosedimentu avansadu no enjeñaria nível internasíonal.

Aleinde ne’e, projetu edukasaun ne’ebé sei inklui Sentru Exelénsia foun ida ba formasaun manorin sira iha ne’ebé sei asegura padraun kualidade ba lideransa sira.

Ajudu ba tinan-lima, ho kustu millaun $484, kompostu hosi millaun $420 hosi MCC no millaun $64 hosi Governu Timor-Leste.

Delegasaun kompostu hosi instituisaun Estadu hanesan Ministru Fidelis no ekipa, Vise-Ministru Finansa, António Freitas, Reprezentante hosi Ministériu Edukasaun Juventude no Deportu (MEJD) no Diretór Jerál Administrasaun no Finansa MEJD, Antoninho Pires, Reprezentante hosi Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), Prezidente Bee Timor-Leste, Empreza Públika (BRL, E.P), Carlos dos Reis Peloi, inklui Diretór Ezekutivu Nasionál ba Dezenvolvimentu Kompaktu Timor-Leste (CDT-TL), Embaixadór Constancio Pinto no ekipa.

Delegasaun sei estadia iha Washington  hahú loron 07 to’o 17 abri 2022.

Antes ne’e, Governu Timor-Leste no MCC asina ona akordu iha loron 03 maiu 2019, hodi avansa serbisu tékniku ho apoiu hosi MCC ho montante millaun $7,380.

Liuhosi akordu ne’e, Governu Timor-Leste kontribui ona orsamentu ho valór $650.000 hodi hahú prosesu preparatóriu hodi hatudu kompromisu MCC no Governu Timor-Leste.

Prosesu dezenvolve kompaktu MCC

MCC serbisu daudaun ho Governu Timor-Leste hodi rezolve país nia dezafiu ekonómiku ho konfiansa katak sei sai na’in no halo desizaun bazeia ba dadus importante ba dezenvolvimentu sustentável.

Finansiamentu MCC mai hosi forma ida hanesan ajuda finanseiru ne’ebé implementa tuir prazu estritu tinan-lima nia laran.

Medida hosi kompaktu sei determina bainhira projetu sira identifikadu ona hodi hatan ba Timor-Leste nia impedimentu signifikante liuliu ba kresimentu ekonómiku.

Nune’e, parte rua hamutuk halo ona analize kona-ba impedimentu ba kresimentu ekonómiku hodi identifika setór sira no investimentu sira ne’ebé aprezenta oportunidade boot liu ba kresimentu ekonómiku inkluzivu.

MCC no Timor-Leste identifika ona impedimentu ekonómiku sira hanesan menus sustentabilidade no efikasia iha gastu (jestaun iha finansa públika), taxa kámbiu real ne’ebé la kompetetivu, polítika no instituisaun sira ne’ebé fraku atu apoia transasaun sira iha merkadu no rezultadu nutrisionál ne’ebé fraku no falta traballadór altamente kualifikadu (kapitál umanu).

Parseiru rua ne’e sei halo ezaminasaun kompleta no prosesu avaliasaun ba projetu atu avalia viabilidade hosi projetu ne’e liga ba kritéria investimentu MMC .

Objetivu atu dezenvolve investimentu sira ne’ebé kualidade aas, sustentável orientadu ba rezolve dezafiu ekonómiku ho maneira ne’ebé bele estimula kresimentu ekonómiku no reduz kiak.

MCC no Timor-Leste

Timor-Leste inisialmente selesionadu hosi Konsellu Administrasaun MCC nian hodi dezenvolve programa ‘threshold’ ida iha dezembru 2016.

Nune’e, hahú hosi tempu ne’ebá, Timor-Leste hatudu ona komprimisu klaru ida ba governasaun di’ak, ne’ebé halo investimentu ba nia ema sira no garante liberdade ekonómiku.

Iha dezembru 2017, Konsellu Administrasaun vota atu tranzisiona ba programa kompaktu ida bazeia ba dezempeñu forte kontinuadu.

Entretantu, MCC nu’udár EUA nia ajénsia ajuda externa ida ne’ebé inovativu no independente ne’ebé lidera daudaun luta kontra kiak iha nível globál. MCC kria hosi kongresu EUA nian, misaun MCC nia  mak atu reduz kiak liuhosi kresimentu ekonómiku.

MCC fornese ajuda finanseiru iha tempu limitadu hodi promove kresimentu ekonómiku, reduz kiak no fortalese instituisaun sira, ne’ebé investimentu ne’e hanesan apoia estabilidade no prosperiedade iha nasaun parseiru sira, ho forma parseiru ho nasaun sira ho rendimentu kiik, maibé ho de’it hirak ne’ebé kompremetidu ba governasaun di’ak, liberdade ekonómiku no investe ba sidadaun.

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora     : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!