iklan

DEFEZA, HEADLINE

Ministru Donaciano rekomenda membru CPLP tau prioridade ba kapasitasaun militár no seguransa tasi

Ministru Donaciano rekomenda membru CPLP tau prioridade ba kapasitasaun militár no seguransa tasi

Ministru Defeza, Kontra Almirante Donaciano do Rosário da Costa Gomes ‘Pedro Klamar Fuik’, Sekretária Ezekutiva CPLP, Embaixadora Maria de Fátima Monteiro Jardim, lidera Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala-25 iha Otél Palm Spring, Tersa (02/06/2026) Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 02 Juñu 2026 (TATOLI)–Ministru Defeza, Kontra Almirante Donaciano do Rosário da Costa Gomes ‘Pedro Klamar Fuik’ rekomenda ba Ministru Defeza husi Estadu Membru Komunidade Paíz Lian Portugés (CPLP, sigla portugéz) atu tau-atensaun ba kapasitasaun militár no seguransa tasi.

“Prioridade dahuluk mak kapasitasaun militár no autonomia institusionál. Kooperasaun iha área defeza tenke forma ema, konsolida instituisaun sira, no dezenvolve kapasidade nasionál ne’ebé sustentável,” Ministru Defeza hato’o iha ámbitu reuniaun Ministru Defeza Estadu Membru CPLP ba dala-25, ne’ebé hala’o iha Otél Palm Spring, Tersa ne’e.

Nia dehan, nu’udar Estadu Membru CPLP tenke responde ba Estadu idaidak ninia prioridade ho objetivu klaru, prazu realista, no avaliasaun ba rezultadu sira.

Timor-Leste konsidera katak kooperasaun tenke hanesan previléjiu ida no presiza halo kapasitasaun militár ne’ebé define hamutuk ho Estadu Membru sira.

“Respeita asuntu prioridade nasionál, kultura institusionál, rekursu ne’ebé disponível, no ritmu dezenvolvimentu rasik,” nia akresenta.

Notísia relevante : Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala-25 destaka pás, diálogu no estabilidade

Timor-Leste propoin ba CPLP atu avansa ba orientasaun komún ida ba projetu kapasitasaun militár.

“Orientasaun ne’ebé bele identifika prioridade sira, akompaña progresu, no avalia rezultadu orientasaun ne’e bele halo kooperasaun sai transparente liu, koordenadu, no efikáz,” Ministru katak.

Prioridade daruak mak tenke sai seguransa marrítima no protesaun ba rekursu sira.

“CPLP mós nu’udar komunidade ida ba tasi no oseanu. Tasi mak espasu soberania, identidade, dezenvolvimentu, no responsabilidade,” nia subliña.

Ministru Defeza dehan, iha tasi mak hetan rekursu naturál, rota komersiál, komunidade kosteira, portu, kabu submarinu, infraestrutura enerjétika, no kadeia lojístika esensiál. Maibé iha tasi mosu ameasa sira hanesan peska ilegál, tráfiku ilísitu, polusaun, esplorasaun rekursu ne’ebé la’o ladi’ak, no difikuldade atu halo vijilánsia ba espasu marrítima husi Estadu Membru idaidak.

“Proteje tasi mak proteje ita-nia soberania, rekursu, komunidade, no ita-nia futuru. Tanba ne’e, seguransa marrítima mak sai ida husi área sira ne’ebé CPLP bele prodús valór estratéjiku, liuliu liuhusi formasaun navál, fiskalizasaun marrítima, buska no salvamentu, protesaun ambientál, vijilánsia kosteira, fahe informasaun, no dezenvolvimentu konsiénsia situasionál marítima,” nia katak.

Aleinde ne’e, Estadu Membru CPLP iha ninian valénsia rasik. Ba Timor-Leste dimensaun ne’e iha importánsia partikulár tanba nasaun kiik ne’e iha Indo-Pasífiku no vokasaun marrítima.

“Ami hatene katak seguransa tasi labele haketak husi soberania, protesaun ba rekursu, no dezenvolvimentu nasionál,” nia reforsa.

Governante ne’e dehan, realidade ne’e hetan paralelu iha nasaun barak tanba idaidak iha nia dezafiu rasik maibé hotu-hotu hamutuk tanba nesesidade atu proteje povu, rekursu, no instituisaun sira.

Iha biban ne’e, Ministru Defeza mós afirma, Timor-Leste reprezenta-an nu’udar parseiru ativu no dedikadu, parseiru ativu ida no lori ajenda ne’e hodi fahe ninia esperiénsia kona-ba konstrusaun Estadu, konsolidasaun institusionál, no artikuasaun entre seguransa, pás no dezenvolvimentu.

Nia husu, prioridade datoluk ne’e tenke sai hanesan protesaun ba populasaun no resposta ba krize sira.

Aleinde ne’e, mudansa klimátika, fenómenu ekstremu, krize sanitária, risku sibernétiku no dezinformasaun ezije instituisaun sira tenke preparadu, koordenadu liután, no forsa armada inklui autoridade sivíl sira tenke serbisu hamutuk hodi proteje nasaun sira.

“Kooperasaun CPLP bele ajuda dezenvolve kapasidade liuhusi lojístika, komunikasaun, komandu, mobilidade, evakuasaun, apoiu sanitáriu, protesaun ba infraestrutura krítika no resposta rápida,” Ministru tenik.

Iha vokazissun ne’e, Ministru Klamar Fuik mós hato’o katak preparasaun ba misaun pás, estabilidade, no apoiu umanitáriu iha área sira ne’ebé nasaun CPLP barak iha ona esperiénsia relevante, no esperiénsia ne’e tenke kontinua valoriza iha komunidade ne’e nia laran.

“La iha membru ida mak hakarak enfrenta ambiente ka situasaun ne’e mesak, tanba ameasa sira ultrapasa fronteira no rede jurídiku sira. Realidade ne’e sensível liu ba Estadu kiik sira, Estadu arkipélagu ka Estadu ho espasu marrítimu boot no rekursu limitadu. Tanba ne’e, solidariedade entre membru CPLP importante atu hametin kapasidade ne’ebé ajusta ba realidade kada nasaun membru,” nia hatutan.

Nune’e mós, CPLP iha ona instrumentu diálogu, planeamentu no kooperasaun iha área defeza. Tanba ne’e, dezafiu mak atu konsolida, atualiza no orienta sira hodi rezolve ameasa sira ne’ebé barak no kompleksu. Labele multiplika de’it inisiativa, maibé presiza konsentra esforsu kooperasaun hodi fó impaktu boot liu ba kapasitasaun militár, seguransa marrítima, no protesaun ba populasaun hasoru krize, katastrofe no ameasa foun sira.

“Ita-nia objetivu simples no ambisiozu. Ami hakarak transforma kooperasaun ba kapasidade, kapasidade ba autonomia, no autonomia ba seguransa boot liu, soberania boot liu, no dezenvolvimentu boot liu ba ita-nia povu sira,” Ministru hateten.

Timor-Leste prontu atu partisipa ativu iha esforsu ne’e no apreende, fahe esforsu no esperiénsia, no kontribui hodi harii komunidade ne’ebé unidu liu, útil liu, no preparadu liu ba dezafiu sira sékulu XXI nian. Tanba defeza atinje nia misaun ho di’ak bainhira nia proteje vida, garante soberania, no kria kondisaun atu populasaun bele moris ho seguransa no dignidade.

“Timor-Leste prontu no reafirma katak ida-ne’e mak prioridade prinsipál sira, ho objetivu atu alkansa manutensaun pás no seguransa, apoiu ba dezenvolvimentu, liuhusi forsa tarefa profisionál ho misaun umanitária no apoiu ba pás. Ida-ne’e inklui kapasitasaun militár, promosaun ba rede reziliénsia, formasaun militár, no fahe ezersísiu konjuntu sira ne’ebé ita bele halo, hanesan treinamentu konjuntu, operasaun manutensaun pás, jeopolítika rejionál, liuhusi partisipasaun ativa iha análize militár,” nia afirma.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!