iklan

HEADLINE, SAÚDE

2002 to’o 2022, MS rekruta ona profisionál saúde na’in- 5.525

2002 to’o 2022, MS rekruta ona profisionál saúde na’in- 5.525

Vise-Ministru Saúde, Bonifácio Maucoli dos Reis. Imajen Tatoli /Egas Cristóvão

DILI,26 jullu 2022 (TATOLI)—Vise-Ministru Saúde, Bonifacio Maucoli dos Reis, hateten dezde Timor-Leste ukun an too agora, Ministériu Saúde rekruta ona profisionál saúde hamutuk 5.525 hodi halo atendimentu saúde iha territóriu nasionál.

“Ha’u hakarak mós partilla informasaun, dezde tinan 2002 to’o tinan 2022, Komisaun Funsaun Publika (KFP) no Ministériu Saúde rekruta ona profisionál saúde hamutuk 5.525,” Vise Ministru Maucoli, hateten liuhosi nota ne’ebé Agência TATOLI asesu, tersa ne’e.

Hosi totál profisionál saúde 5.525 ne’e, kompostu husi rejime jerál hamutuk 1.261 no rejime karreira profisionál hamutuk 4.264 ne’ebé distribui ba iha médiku espesialista 101, médiku jerál 962, médiku dentista -ualu, enfermeiru jerál 1.428, parteira 678, no tékniku aliadu (TDTSP) 855 no asistente enfermeiru 232.

Governante ne’e hatoo kestaun ne’e iha ámbitu asina termu aseitasaun ba profisionál saúde kategória Emfermeiru/a Juniór no Parteira Junior na’in 24.

“Ita-boot sira hotu ne’ebé ohin simu termu aseitasaun sei enkuadra tuir Dekretu-Lei númeru 13/2012, loron 7, Marsu kona-ba Rejime karreira profissionál saúde ne’ebé iha aneksu II no III. respetivamente define estatutu karreira enfermajen no karreira parteira nian,”nia afirma.

Ba enfermeiru sira sei koloka bazeia ba kategoria enfermeiru jerál, nível junior grau A, eskalaun 1 no ba parteira sira sei tama iha kategoria parteira profisionál, nível junior grau A eskalaun I.

Nune’e, Vise MS Maucoli enkoraja imposadu sira hotu nu’udar profisionál saúde ne’ebé sei liga diretamente ho pasiente iha kuidadu prestasaun saúde nian (Primários no Hospitalares) tuir ida-idak nia área espesializasaun enfermeiru no parteira.

Ministériu Saúde nia papél maka oinsá atu asegura no fortifika Sistema Nasionál Saúde iha nivél hotu ba estabelesimentu kuidadu prestasaun saúde hanesan ospitál nasionál, rejionál, munisipál, sentru saúde, postu saúde, SISCa no Saúde na Familia. Estabelesimentu sira ne’e hotu maka hamutuk sei hatudu dezempeñu prestasaun saúde.

Parte esensiál seluk maka dezenvolvimentu ba rekursu umanu iha área saúde ne’ebé adekuadu, forte no profisionál, halo kolokasaun, re-kolokasaun, destakamentu no distribuisaun ida ne’ebé adekuadu no ekuitativu ba profisionál saúde sira to’o iha nível estabelesimentu liuhusi ingresu iha rejime karreira espesiál.

Bazeia ba Dekretu-Lei númeru 22/2011, 8 juñu (Primeira Alteração ao Decreto-Lei númeru 34/2008,27 agosto) no Dekretu-Lei númeru  44/2011, 24 setembru (Segunda Alteração ao Dekreto-Lei númeru 34/2008, 27 agosto) kona-ba Regime dos Concursos, Recrutamento, Seleção e Promoção do Pessoal para a Administração Pública.

Lei ne’e fó dalan ba Ministériu Saúde atu servisu hamutuk ho Komisaun Funsaun ba iha prosesu selesaun no rekrutamentu ba profissionál saúde sira hotu ne’ebé integra iha sistema nasionál saúde liuhusi estabelese ekipa juri.

Prosesu ne’e tomak liuhusi faze hahú husi proposta hosi Ministériu Saúde ne’ebé hato’o ba KFP mak anunsiu ba vaga, submisaun ba dokumentu, avaliasaun no verifikasaun ba dokumentu.

Anunsiu rezultadu aelesaun dokumentu, teste ba kandidatu sira-ne’ebé kumpre rekizitu ba selesaun dokumentu, anunsiu teste no ezultadu hodi hato’o ba komisaun funsaun públika hodi halo homologasaun.

Tanba ne’e, Vise MS ne’e ho esperansa boot katak profisionalizmu mak nu’udar funsionáriu servidór ninia kompromisu, dedikasaun ne’ebé sei koloka ka destaka hodi presta servisu iha nível hotu-hotu hodi fó prestasaun direta ba komunidade no tenke kaer metin prinsípiu hodi tau interese nasaun ba iha interese partikular no privadu sira hotu.

“Tenke hatudu imi-nia integridade, inisiativa, responsabilidade, onestidade, kompromisu, respeitu, lealdade, konfidensialidade, auto-disiplina, reziliensia no perseveransa. Atributu sira-ne’e hotu tenke kuda iha imi ida-idak nia neon no imi-nia servisu fatin loro-loron nuudar profisionál saúde no funsionáriu públiku estadu nian ida-ne’ebé prontu atu serbí.” Vise Maucoli enkoraja.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór         : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!