iklan

HEADLINE, SAÚDE

OMS kompromete kombate moras epatite iha Sudeste Aziátiku

OMS kompromete kombate moras epatite iha Sudeste Aziátiku

Imajen/espesial

DILI, 27 jullu 2022 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), kompromete, iha ámbitu loron mundiál epatite, atu kombate moras ne’e iha rejiaun Sudeste Aziátiku to’o 2030.

“Nasaun hotu iha Sudeste Aziátiku tenke aselera kobertura ba servisu teste no tratamentu sira, ba moras epatite inklui liuhosi adopsaun teknolójia inovadora sira ne’ebé boot, aprosimasaun ne’ebé simples iha nivél kuidadu saúde primária no partisipasaun komunidade. OMS nafatin iha kompromisu atu halo Sudeste Aziátiku livre hosi virus epatitis to’o 2030,” refere nota ne’ebé Agência TATOLI asesu, kuarta ne’e.

Moras epatite mak moras iha aten-boot ne’ebé bele prevene, trata no kura iha kazu barak liu no moras ida-ne’ebé bele atinje eliminasaun no tenke atinje.

OMS nu’udar observa loron mundiál ba epatite, tenke hein no halo asaun hamutuk ho komunidade no parte-interesada sira ba futuru ida-ne’ebé livre hosi epatite. Ida ne’e sei harii fundasaun ida-ne’ebé metin, saudavél, ekuitativu no prosperu liu ba rejiaun no mundu tomak.

Ba dahuluk, OMS dezenvolve hela Planu Asaun Rejionál Integradu ida ba epatite virál, HIV/SIDA no STI 2022-2026 nian.

Planu rejionál integradu ida-ne’e sei asegura utilizasaun efikásia no efisiente hosi rekursu ne’ebé limitadu no disponivel ba Rejiaun no sei orienta nasaun sira atu adopta aprosimasaun ida-ne’ebé hanesan sentru ba ema duke aprosimasaun ida ne’ebé espesífiku ba moras.

Iha dezafiu sira ne’e hotu, Rejiaun kontinua atu implementa xave intervensaun sira hodi prevene, deteta no trata epatite no envolve no haforsa populasaun sira ne’ebé iha risku.

Hahú husi 2016, iha Rejiaun Sudeste Aziátiku lansa ona Asaun Planu ba Virus epatite 2016-2021, nasaun sia mak atinje ona kobertura liu 90% hosi doze datoluk vasina ba epatiti B no Nasaun haat mak atinje ona alvu kontrolu ba epatite B ho seroprevalence menus hosi 1% entre labarik sira ho idade tinan lima liu.

“Iha dalan ba meta 2030 atu elimina epatite, iha ona meta tranzitóriu balun ne’ebé atu alkansa hodi to’o tinan 2025, hamutuk ita tenke hamenus infesaun foun sira husi epatite B no C ba metade, hamenus mortalidade hosi  kankru aten-boot ba 40% no asegura katak 60% hosi ema sira ne’ebé moris ho epatite B no C hetan diagnóstiku no katak metade hosi ema sira ne’ebé elijivél simu tratamentu ne’ebé adekuadu. Ida ne’e bele atinje de’it se kuidadu ba epatite to’o iha komunidade. Atu halo ida-ne’e presiza ko’alia kona-ba prioridade oioin, no ida-ne’e inklui nesesidade atu haforsa kompromisu polítiku iha nasaun hotu-hotu iha Rejiaun no asegura finansiamentu doméstika sustentavél ba epatite,” refere nota ne’e.

Hadi’a asesu ba droga ka ai-moruk no diagnóstiku liuhusi redusaun presu, inklui integrasaun kustu iha saúde nasionál no finansiamentu domestiku.

Dezenvolve estratéjia komunikasaun atu hasa’e konsiénsia tanba maioria ema la hatene katak sira infetadu, liuliu iha sub populasaun sira ne’ebé iha risku aas liu ba epatite B no C.

Inovasaun ba prestasaun servisu atu maximiza utilizasaun opsaun prestasaun servisu ne’ebé diferente no sentrál ba ema iha HIV, virus epatite no STI  hodi adapta no fornese servisu tuir ema nia nesesidade no preferénsia tuir aprosimasaun ba kuidadu saúde primária.

Desentralizasaun ba kuidadu kona-ba epatite ba fasilidade saúde periferál sira, fatin sira ne’ebé baze ba komunidade, ne’ebé la’ós iha fatin ospitál sira, lori kuidadu ne’e besik liu ba pasiente sira-nia uma.

Lori kuidadu ne’ebé besik liuba komunidade mós sei presiza inovasaun atu hametin komunidade nia envolvimentu, prestasaun servisu baze iha komunidade no monitorizasaun ne’ebé lidera husi komunidade.

Maske, antes COVID-19 nasaun uitoan de’it mak la’o tuir dalan hodi alkansa meta eliminasaun tinan 2030 ne’ebé OMS define ona.

Pandemia atraza ona esforsu ba eliminasaun iha kotuk liután, duke ne’e, potensialmente fó perigu ba programa eliminasaun nasionál sira. Tauk ba COVID-19 sai nu’udar obstákulu boot ida ba teste no tratamentu ba epatite durante krize nee.

Iha dezafiu sira ne’e hotu, Rejiaun kontinua atu implementa xave intervensaun sira hodi prevene, deteta no trata epatite hodi envolve no haforsa populasaun sira ne’ebé iha risku.

Eliminasaun ne’e sei tradús ba redusaun 90% iha insidénsia no redusaun 65% iha mortalidade iha 2030, kompara ho númeru korrespondente sira hosi 2015.

Asaun kontra epatite labele hein tan no husik ha’u hatete tanbasá?

Dahuluk, todan ka karga ne’ebé aas liu hosi epatite kontinua aumenta. Ida ne’e mak moras komunikavel úniku ne’ebé mortalidade hatudu tendénsia sa’e daudaun.

Iha mundu tomak, maizumenus ema millaun 354 mak sofre moras epatite B no C no ema ida mate kada segundu 30 tanba ninia komplikasaun sira.

Sudeste Aziátiku iha 20% husi todan/karga morbididade globál ba epatite ho estimativa katak iha tinan 2019, ema na’in-218.000 mak mate tanba epatite iha Rejiaun ne’e.

Maizumenus 95% hosi ema hotu ne’ebé mate relasiona ho epatite ne’e mak tanba cirossis no kankru iha aten-boot ne’ebé kauza husi virus epatite B no C.

Daruak, vírus epatite mak moras ida-ne’ebé bele prevene kompletamente. Hahan ne’ebé moos no ijiéne pesoál ne’ebé di’ak, hamutuk ho asesu ba bee no saneamentu ne’ebé seguru, bele proteje ita husi epatite A no E.

Medida sira atu prevene epatite B no C presiza foka ba kobertura kompletu ho imunizasaun ba epatite B inklui doze iha loron moris nian, nune’e mós asesu ba raan ne’ebé seguru, seksu ne’ebé seguru no uzu daun ka seringa ne’ebé seguru.

Datoluk, mundu ida-ne’ebé livre husi epatite ne’e prátiku no bele haree, no ida-ne’e hanesan moras ida hosi moras infetiva balun ne’ebé bele elimina ho serteja.

“Ita iha ona ekipamentu sira atu diagnóstika, trata no prevene vírus eepatite króniku, no ho ida-ne’e elimina vírus epatite,” esplika nota ne’e.

Iha vasina ne’ebé seguru no efetivu atu prevene epatite B hamutuk ho droga ka aimoruk antivirus foun no forte ne’ebé bele jere epatite B króniku no kura maioria kazu husi epatite C.

Intervensaun hirak-ne’e hamutuk ho diagnóstiku sedu no kampaña konsiénsia iha poténsia atu prevene mate tokon 4.5 mak mate ho prematura iha nasaun sira ho rendimentu ki’ik no médiu iha mundu tomak to’o tinan 2030.

Maibe, asesu ba servisu hirak-ne’e dala barak la to’o ba komunidade sira tanba baibain servisu hirak-ne’e disponivel iha sentralizadu ka espesializadu ospitál sira ho kustu ida-ne’ebé ema hotu labele selu.

Ema kontinua mate tanba diagnóstiku tarde ka falta tratamentu ne’ebé apropriadu, se sira hetan ona diagnóstiku ka tratamentu tomak. Diagnostika sedu nu’udar dalan ba prevensaun no tratamentu ne’ebé susesu.

Teste no kobertura tratamentu ne’ebé simples mak lakuna ne’ebé importante liu atu rezolve ba responde efetiva ba epidémia epatite.

“Se ita haree tratamentu kaskada iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, maizumenus 10% de’it hosi ema ho epatite mak hatene sira-nia estatutu no husi sira ne’ebé hatene sira-nia estatutu, 5% de’it mak iha hela tratamentu. Hosi estimativa ema millaun 10.5 ne’ebe ho epatite C, 7% de’it mak hatene sira-nia estatutu no hosi ne’ebé maizumenus 1 hosi 5 mak iha hela tratamentu. Lakuna ida-ne’e, bele atribui liuliu ba menus konsiénsia jerál, presiza halo korresponde,” katak nota ne’e.

Kampaña ba Loron Mundiál epatite iha tinan ne’e mak kona-ba buat hotu ne’ebé subliña nesesidade atu aselera luta hasoru vírus epatite liuhusi teste no tratamentu ba ema reál sira ne’ebé presiza hanesan taka lakuna ekidade hodi la husik ema ida iha kotuk.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!