EKONOMIA, HEADLINE

Timor GAP, E.P asina akordu ho SCD harii postu abastesimentu kombustível iha RAEOA

Timor GAP, E.P asina akordu ho SCD harii postu abastesimentu kombustível iha RAEOA

Diretór Downstream Timor GAP, E.P, Francelino Boavida, asina akordu ho Administradór Sosiede Komersial Dezenvolvimentu Zona Ekonomia Sosial Oe-cusse Ambeno, Inâçio Maniquin, iha salaun Orchid Timor Plaza, kuarta (07/09). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 07 setembru 2022 (TATOLI)—Timor Gás no Petróleu, Empreza Públika (Timor GAP, E.P), realiza serimónia asina memorandu entendimentu entre Sosiedade Komersiál Dezenvolvimentu (SCD, sigla portugés) ZEEMS OAA unipessoál, Lda, hodi halo investimentu konjunta harii postu abastesimentu kombustível iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA).

Diretór Downstream Timor GAP, E.P, Francelino Boavida. Imajen Tatoli/Francisco Sony

“Objetivu prinsipál akordu ne’e nia asuntu importante rua maka ekipa parte hosi Timor GAP ho SCD sei halo investimentu konjunta ida atu harii postu abastesimentu kombustível iha RAEOA no halo estudu viabilidade atu harii ponte kais inklui marka armazenamentu atu rai kombustível ba seguransa enerjétika iha Oé-cusse,” Diretór Downstream Timor Gap, E.P, Francelino Boavida, hateten, iha salaun Orchid Timor Plaza, kuarta ne’e.

Nune’e, ekipa sei harii uluk postu ida iha Oé-cusse no ba oin sei haree nia demanda merkadu Oé-cusse mak sei haree fali expanda ba munisípiu seluk.

“Fatin iha Oé-cusse ne’e ita determina ona besik aeroportu diresaun ba ponte Noefefa nian, maizumenus rai ne’e nia luan metru kuadradu 300,” nia akresenta.

Notísia relevante: Timor Gap sei harii estasaun kombustível iha RAEOA

Prosesu atu realiza ne’e tanba atu harii postu kombustível ne’e presiza aprovasaun hosi Autoridade Nasionál Petróleu, ne’ebé prosesu tuir mai Timor GAP, E.P sei asegura uluk treinu hamutuk ho parseiru ne’ebé tuir planu sei fó atribuisaun rai, hafoin hatama aplikasaun ba projetu.

“Ami hatama ho treinu aplikasaun projetu ne’ebé Autoridade Nasionál aprova ona mak foin ita hahú prosesu aprovizionamentu atu buka kontratór sira bele halo konstrusaun ba postu kombustível ne’e. Ita espera másimu tinan-rua bele harii ona postu kombustível iha Oé-cusse,” Francelino dehan.

Kona-ba projetu ponte-kais sei realiza estudu tanba empreza estatál ne’e hakarak to’o faze investimentu finál.

“Entaun ita sei halo estudu ne’ebé detallu liu haree ba viabilidade ne’e to’o iha ne’ebé mak desizaun hotu Sekretáriu Estadu Sosiedade Komersiál Dezenvolvimentu ho Prezidente RAEOA hamutuk ho Timor GAP sei haree avansa ka lae, depende ba iha rezultadu hosi estudu viabilidade,” nia salienta.

Fatin sira ne’ebé sei halo levantamentu foun ba projetu ponte-kais ne’e rasik, iha inísiu identifika iha Sakato, ne’ebé iha kedas planta eletrisidade nia oin, maibé ba oin sei liuhosi estudu mak sei determina fatin viável liu.

Adjuntu Prezidente Autoridade ba Rekursu Instituisionál, Leonia Monteiro. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Iha fatin hanesan, Adjuntu Prezidente Autoridade ba Rekursu Instituisionál, Leonia Monteiro, konsidera, nota entendimentu ne’e importante tebes tanba RAEOA iha autonomia administrativa, finanseiru no patrimoniál.

“RAEOA maski hamriik mesak foin tinan hitu, maibé polítikamente ita tenke halo ona investimentu ruma ne’ebé mak bele buka fali osan ba rejiaun, tanba ita iha lei ba orsamentu rejiaun nune’e harii dekretu-lei númeru 1/2015 atu halo investimentu nune’e harii SCD atu halo investimentu entre ho rai-li’ur no  rai-laran,” nia tenik.

Aleinde ne’e, RAEOA mós halo ona akordu ho Portugal atu halo ona investimentu estaleiru iha rejiaun espesiál, ne’ebé daudaun servisu la’o hela.

“Ami sente hosi investimentu ida-ne’e, Orsamentu Jerál Estadu (OJE) kada tinan ita sempre atu halo despeza, nune’e ita halo investimentu jerál Estadu maibé mós buka reseita. Ida-ne’e mak Timor GAP nia polítika la’o hamutuk ho RAEOA ita hahú ida-ne’e,” nia akresenta.

RAEOA nu’udar zona espesiál ekonomia sosiál merkadu no iha kondisaun infraestrutura ne’ebé tenke halo investimentu.

Halo mós kontaktu liuhosi agrikultura no nvestimentu sira seluk ne’ebé mak bele fó reseita ba rejiaun.

Jornalista   : Arminda Fonseca

Editora         : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!