iklan

EDUKASAUN, HEADLINE, MANUFAHI, MUNISÍPIU

MESSK prevee $22.486,20 indemniza komunidade afetadu projetu konstrusaun IPB

MESSK prevee $22.486,20 indemniza komunidade afetadu projetu konstrusaun IPB

Edifísiu Institutu Politékniku Betano. Imajen/Espesiál

MANUFAHI, 26 setembru 2022 (TATOLI)–VIII Governu Konstitusionál liuhosi Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) prevee ona orsamentu ho montante $22.486,20 atu halo indemnizasaun ba komunidade afetadu projetu konstrusaun Institutu Politékniku Betano (IPB).

Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, deklara, osan ne’e atu fó indemnizasaun ba uma-kain 40 afetadu projetu konstrusaun IPB iha rai Estadu ektare 10.

“Parte ministériu serbisu hamutuk ho liña ministeriál hanesan Ministériu Obra Públika (MOP), Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) no seluk tan hodi halo levantamentu dadus no indemnizasaun ba komunidade afetadu. Uma-kain 40 sei hetan indemnizasaun no ita halo ona estimasaun provizóriamente presiza $22.000 resin, maibé ida-ne’e seidauk definitivu tanba dadus levantamentu sira ne’e hotu sei publika sai atu komunidade bele haree,” Ministru informa iha serimónia lansamentu fatuk dahuluk ba projetu konstrusaun edifísiu IPB, iha Betano, segunda ne’e.

Osan $22.486,20 ne’ebé prevee sei indemniza uma rua ho totál $4.984,20 no ai-horis ho totál $17.502.

Notísia relevante: Governu prevee fundu millaun $4,5 ba konstrusaun fíziku IPB

Bainhira dadus loos ona mak foin halo prosesu rekolla konta bankária afetadu, maibé agora sei iha faze elaborasaun dadus, hafoin lansa hotu maka publika dala-ida.

“Komunidade balun karik sei hato’o tan reklamasaun, entaun sei ajusta dala-ida nune’e bainhira loos hotu ona mak sei lori ba Konsellu Ministru hodi halo aprovasaun rezolusaun, hafoin halo pagamentu. Ita serbisu hamutuk ho autoridade lokál munisípiu Manufahi, ne’ebé antes ne’e ita konvoka ona reuniaun no agora Governu prontu responsabiliza,” nia tenik.

Ekipa liña ministeriál halo ona levantamentu dadus no iha tempu badak sei publika sai, ne’ebé fó indemnizasaun ba de’it ai-horis no uma, enkuantu rai sei la hetan tanba pertense ba propriedade Estadu.

MESSK rasik hetan ona sertifikadu hosi Ministériu Justisa, tanba ne’e halo ona konsultasaun di’ak ho komunidade no sira aseita sei la hetan indemnizasaun ba rai.

Iha fatin hanesan, Diretór Jerál Administrasaun no Finansa MESSK, Hernánio Viterbo da Costa, haktuir, MESSK nu’udar na’in ba projetu konstrusaun IPB, ne’ebé hahú iha tinan 2019 halo ona koordenasaun ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi inklui entidade lokál, hodi realiza sorumutuk alargada ho komunidade hodi halo koordenasaun no konsensu komún.

Enkontru realiza dala-tolu no ikus mai konsege hetan duni konsensu finál ho pozitivu, ne’ebé reprezenta hotu-hotu nia hanoin no hakarak atu dezenvolve programa.

“Ita hamutuk ho liña ministeriál relevante halo programa ida-ne’e iha jullu 2002, hafoin reuniaun koordenasaun inisia ba prosesu levantamentu dadus uma no ai-horis, ho objetivu atu kalkula orsamentu indemnizasaun,” nia konta tuir.

MESSK konsiente responsabilidade no kompeténsia ne’ebé hetan ona sei kontinua asegura konstrusaun edifísiu IPB ba faze hirak ne’ebé sei realiza tuir mai, enkuantu ministériu ho orsamentu $13.828.037,11 sei halo esforsu atu atende komunidade afetadu tuir lei haruka

Nune’e mós, Xefe suku Betano, Filipe de Araújo, ne’ebé reprezentante komunidade afetadu, husu ba MESSK atu aselera prosesu tanba agora halo ona lansamentu fatuk dahuluk maibé Governu seidauk halo indemnizasaun.

Nia haktuir, rai ne’e uluk halo ona bairru ba komunidade, entaun rai ne’e Estadu nian maibé presiza konsidera mós komunidade nia ai-horis inklui uma rua iha área konstrusaun.

“Ekipa liña ministeriál foti ona dadus maibé seidauk iha publikasaun ida to’o agora, entaun seidauk halo indemnizasaun. Tanba ne’e hanesan autoridade komunitária, espera katak komunidade sei hetan direitu. Ha’u hanesan líder komunitáriu, ezije Governu tenke mai taka urjente atu ita-nia komunidade hatene direitu amolok hamoos fatin, nune’e bainhira iha lamentasaun ita bele re-identifika ai-horis ne’ebé iha. Agora bele halo lansamentu maibé tempu badak tenke taka ona dadus atu ema haree direitu sira, karik iha lamentasaun bele halo reklamasaun,” nia dehan.

Jornalista   : Tomé Amado

Editora        : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!