iklan

OPINIAUN

Quo vadis espíritu juventude depois ukun aan

Quo vadis espíritu juventude depois ukun aan

Naterçia Silveira Pina.

Husi:

Naterçia Silveira Pina

Istória ukun aan Timor-Leste nian hatudu juventude dezempeña papél importante tebes ne’ebé sai hanesan sasukat ba determinasaun independénsia, tanba nu’udar abut ba espíritu nasionalizmu no patriotizmu, realidade hatudu sira barani atu lakon vida hodi kontribui ba libertasaun.

Masakre Santa Cruz, 12 novembru 1991 hanesan momentu istóriku ne’ebé hakerek ona iha Timoroan hotu nia fuan no sei relembra husi jerasaun ba jerasaun. Juventude nia luta iha tempu pasadu sai hanesan pontu importante atu ita reflete, transforma hanesan bukae ba ita-nia moris hodi kontribui ba prosesu dezenvolvimentu Nasaun liuhosi edukasaum hanesan instrumentu ne’ebé importante hodi alkansa objetivu ba moris di’ak. Liuhusi edukasaun sei forma no prodús rekursu umanu ne’ebé kualidade, tanba ne’e presiza hadi’a kualidade edukasaun.

Hanesan joven ba jerasaun ohin-loron nian presiza apresia eroi nian luta hodi leno aan, kontribuisaun saida mak atu oferese hodi prenxe valór ukun aan iha tempu agora. Tempu to’o ona atu juventude dezempeña sira nia papél hanesan agent of change hodi lori povu ba moris di’ak, kria unidade, dame no estabilidade. Hanesan juventude, presiza halo inovasaun ba sosiedade.

Timor Leste manán ona nia independensia, maibé sei presiza ita-hotu nia koloborasaun atu tane aas valór husi ita-nia luta ne’e rasik. Juventude sai hanesan pontu determinasaun ba Nasaun ida nia destinu. Juventude sira tenke iha sense of belonging ba sira nia rai. Mentalidade nasionalizmu no patriotizmu metin ona iha sira nia fuan, maka domin ba Nasaun mos sei sai konkretu. Katak, sira bele halo buat ruma atu kontribui ba sira nia rai doben Timor Lorosa’e.

Tanba ne’e, dezenvolvimentu Nasaun presiza ita hotu nia kolaborasaun hodi servisu hamutuk. Juventude hanesan pontu sentrál ba deszenvolvimentu, juventude mak sei kontinua atu luta hodi dezenvolve nasaun Timor-Leste ba oin. Tanba ne’e hanesan juventude, buat sira ne’ebé ita presiza atu halo hanesan espresaun sentimentu gratidaun patriotizmu ba dezenvolvimentu Nasaun nian mak hanesan :

Primeiru, atu husik moris kiak, ignoransia no dezempregu, presiza sai joven ne’ebé matenek, iha kapasidade atu domina no akompaña nafatin dezenvolvimentu iha siénsia no teknolojia ho di’ak. Katak, ita bele uza buat sira ne’e hodi dezenvolve sosiedade no mós kompete ho mundu. Tanba ne’e, laiha dalan seluk atu ita bele alkansa buat sira ne’e hotu, bainhira ita la badinas atu estuda no prepara ita nia aan ho di’ak liuhusi edukasaun. Ita bele asesu edukasaun husi parte oi-oin, liu-liu iha parte formál no informál. Tanba. edukasaun sai hanesan fonte importante ida atu ajuda ita bele forma no koñese ita-nia karater no abilidade ne’ebé mak ita iha ona no ajuda mos ita atu dezenvolve abilidade sira ne’ebé mak iha ona. Edukasaun mos bele ajuda konstrui ita-nia mentalidade atu hasoru loron ne’ebé sei mai.

Segundu, atu labele akontese konflitu entre kor iha grupu ka ras, juventude atuál presiza hametin unidade, tane aas relasaun amizade, katak ita mesak Timor oan de’it, ita hotu mai husi família ne’ebé hanesan, moris husi kultura ne’ebé hanesan. Tanba ne’e ita presiza respeitu malu no valoriza ita hotu nia kultura, tradisaun, kustume no buka atu komprende malu.

Terseiru, atu labele akontese korrupsaun, nepotizmu no koluzaun, maka ita hanesan juventude ne’ebé sei sai lideransa jerasaun foun ne’ebé mak sei kontinua luta ba ita nia nasaun nia destinu, ita presiza forma mentalidade ne’ebé fó benefísiu ba ema hotu nian di’ak, aprende onestu ho ita nia komportamentu rasik, no tenke kuda sense of belonging iha ita nia aan rasik, atu nune’e ita sempre iha domin ba maluk sira hotu katak ita presiza serbí ema hotu no hakarak ema hotu bele goza sira nia direitu no dever hanesan.

Atu konklui, pergunta ontolojia ne’ebé dehan loron ba loron ema sempre husu, ita mai husi ne’ebé? Ita atu bá ne’ebé? atu halo saida? pergunta ontolojia ida ne’e lori ita konsiente konaba ita ida-idak nia ezisténsia no essénsia. Liga ho kontestu quo vadis espíritu juventude hosi jerasaun atuál depois independénsia, ne’ebé sai nu’udar realidade ida ne’ebé ita labele haketak husi sosiedade nia moris iha nasaun ida Timor Leste nia laran, maka dalan ne’ebé loos maka ita presiza konsidera no valoriza ita-nia eroi sira nia luta no mós ita nu’udar juventude atuál, ita presiza konsiente hodi esplora ita nia kapasidade no potensia sira hotu ne’ebé ita iha, liuhusi edukasaun atu ita bele mos kontribui ba ita-nia rai doben Timor-Leste.

Hakerek nain estudante eskola sekundária jerál Katólika Colegio Do Verbo Divino Palaca

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!