iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, HEADLINE

SEAK sei monitoriza xineza imita dezeñu tais faan iha loja

SEAK sei monitoriza xineza imita dezeñu tais faan iha loja

Sekretáriadu Estadu Arte no Kultura (SEAK) hamutuk ho grupu Fitun Fronteira hosi Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) hala'o espozisaun Tais, iha ámbitu lansamentu ba selebrasaun dahuluk loron nasionál Tais 14 dezembru ho tema "Ha’u-nia Tais Ha’u-nia Identidade, Lori Komunidade Hadomi Tais" iha Sentru Konvensaun Dili (CCD, Sigla Portugés), kuarta (14/12). Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 18 janeiru 2023 (TATOLI)–Diretór Jerál Arte no Kultura (DJAK), Manuel Ximenes Smith, hateten nia parte seidauk simu informasaun ida katak Xineza sira imita dezeñu tais faan iha sira-nia loja maibé nia sei delega ekipa ida atu monitoriza atividade Xineza faan tais iha loja.

Notísia Relevante: Membru PN husu Governu kontrola loja xineza imita dezeñu tais

“Ha’u seidauk simu informasaun ida katak xineza sira prodús ka imita dezeñu tais ne’ebé sira faan iha loja xineza sira iha Timor-Leste. Maibé ha’u sei haruka ekipa balun tuun ba monitoriza sira-nia atividade prodús ka faan tais iha Timor ne’e loos duni ka lae,” Diretór ne’e hateten ba Agência Tatoli iha Edifísiu Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) Colmera, kuarta ne’e.

Nia dehan, karik produsaun tais ne’ebé tuir informasaun prodús hosi xineza sira no agora faan ona iha Timor ne’e, prosesu monitorizasaun ne’e mak sei bele haree no identifika hosi tipu tais ne’e rasik, tanba direitu ba obra ida-ne’e tenke haree hosi modelu ka futus ne’e rasik.

Tuir nia, iha prosesu monitorizasaun ne’e mak identifika xineza sira-ninia produsaun ne’e foti duni modelu tais ka motif hosi obra ne’ebé inan soru-na’in sira prodús iha munisípiu sira,  SEAK sei halo konfirmasaun ho liña Ministeriál sira atu haree asuntu ne’e.

“Maibé agora ita seidauk foti informasaun ka simu keixa ruma. Maibé kuandu iha ona keixa ruma ita sei foti asaun direta tanba ita-nia lei rua ne’e promulga ona,” nia dehan.

Tui nia, ba futuru Ministériu Turizmu Komérsiu Indústria mós atu harii Instituisaun Públika ida atu fó mahon ba lei direitu autór no lei direitu koneksaun ne’e nu’udar dalan di’ak ida, tanba bele haree ona kestaun sira-ne’ebé kona ba falsifikasaun sira hanesan informasaun ne’ebé mak dehan maluk Xinaeza sira prodús no imita dezeñu tais tais iha Timor.

Tanba, nia dehan, obra ba objetu kulturál iha Timor ne’e konsidera mak tais ne’ebé orijinál maibé tenke nakloke an ba prosesu diversifikasaun Tais, maibé diversifikasaun tais ne’e tenke uza ida orijinál ne’ebé prodús duni hosi inan soru-na’in sira hanesan ema timoroan ho modelu oioin atu kontribui ba aspetu tais kontemporanea.

Jornalista : Tomé Amado

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!