iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MAP garante iha estoke foos sufisiente responde ba situasaun inseguransa ai-han

MAP garante iha estoke foos sufisiente responde ba situasaun inseguransa ai-han

Diretór Diresaun Nasional Seguransa Alimentar, Rofino Soares Gusmão. Imajen Tatoli

DILI, 07 fevereiru 2023 (TATOLI)— Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), liuhosi Diresaun Nasional Segurnasa Alimentár (NDSA), garante foos ne’ebé sufisiente hodi responde ba situasaun fulan neen mai ba komunidade 20% ne’ebé sei infrenta inseguransa ai-han.

Diretór Diresaun Nasional Seguransa Alimentar, Rofino Soares Gusmão, hateten, relatóriu ne’ebé Sekretariadu Konsellu Nasional Seguransa Alimentar Timor-Leste (KONSANTIL) fó sai fulan neen oin mai 20% hosi populasaun sei infrenta inseguransa ai-han ne’e loos.

Tanba, nia hatutan desde tinan kotuk to’o mai agora akontese mudansa klimátika, hanesan iha fatin balu udan la para no fatin balu udan laiha entaun ida ne’e fó impaktu ba iha produsaun ai-han iha rai-laran menus.

Nia dehan tan, hosi situasaun ne’e buat ne’ebé MAP halo mak presiza apoiu umanitáriu, estabelese avizu antisipada ba komunidade utilizasaun ai-han oinsá bele jere ai-han sira ne’ebé iha hodi aguenta ba fulan neen oin mai ne’e. Tanba, iha hatene fulan neen mai sei menus ai-han iha produsaun rai-laran nian.

“Maske ita sei enfrenta situasaun populasaun 20% inseguransa ai-han maibé hosi dadus ne’ebé ita rekolla liga ba iha produtu lokál liuliu ba produsaun foos tinan ida ne’e. Produsaun lokál hanesan foos konsege prodús 85,803 tonelada, no foos importasaun hamutuk 160.356,85 tonelada. Hosi númeru ne’e ita iha foos hamutuk 246.160,47 tonelada, hodi asegura situasaun inseguransa ai-han iha Timor-Leste,” Rofino Soares dehan ba Agência Tatoli, iha nia knaar-fatin MAP, Comoro Dili, tersa ne’e.

Nia dehan, konseitu seguransa alimentár ne’e ko’alia kona-ba mós foos importasaun sira ne’ebé setór privadu ka empreza sira hatama mai Timor-Leste. Ho ida ne’e, MAP foti nia dadus liuhosi Autoridade Aduaneiru (Alfándega) mak hatama iha KONSSANTIL hodi halo relatóriu integradu kona-ba seguransa alimentár nian.

“Aleinde ita-nia kompañia importadór sira kontinua importa foos mai no ita mós kontinua distribui fini hare no batar ba komunidade hodi kuda rasik para responde ba situasaun inseguransa ai-han ne’e. Tanba, ema ne’ebé infrenta inseguransa ai-han ne’e maioria ema kbiit laek sira,” nia dehan.

Nia dehan, dadus ne’ebe iha, populasaun Timor-Leste hamutuk milliaun 1.3 ne’e, hakarak ka lakohi kada tinan ne’e konsumu foos hamutuk 145,985 tonelada.

“Hosi ne’e ita sura katak, kada ema tinan ida, bele han foos 106 kilograma. Ne’ebé ita konta ba ema milliaun 1.3 ne’e presiza foos 140.985 tonelada. Ho ida ne’e,  estoke foos kada tinan mínimu ne’e 140.982 tonelada, maibé agora ita haree ba estoke rai-laran no rai-liur hamutuk 246.160,47. Ida ne’e hatudu katak estoke foos sufsiente, bele responde ba situasaun inseguransa ai-han fulan neen mai ne’e,” nia dehan.

Ko’alia kona-ba menus ai-han ne’e signifika, ai-han la’os laiha loos, maibé, hahán balu iha. Ezemplu foos importasaun sira ne’e iha maibé hosi foos ne’e, komunidade kbiit laek labele sosa tanba osan laiha no ema ne’ebé bele sosa ne’e sira ne’ebé osan iha.

“Solusaun ba ida ne’e mak ita kontinua fahe fini batar no hare ba komunidade hodi kuda hodi sustenta moris. Nune’e iha tinan kotuk liuhosi Diresaun Nasional Agrikultura no Ortíkultura fahe fini hare kulit no batar ba komunidade iha territóriu laran hamutuk 300 tonelada,” nia dehan.

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora    : Armandina Moniz

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!