iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Análiza IPC hatudu munisípiu 11 iha faze III krize inseguransa ai-han

Análiza IPC hatudu munisípiu 11 iha faze III krize inseguransa ai-han

Governu ho Parseiu Internasionál halo lansamentu ba relatóriu faze klasifíkasaun integradu ba seguransa ai-han, iha salaun City 8 Manleuana Dili, tersa (14/02). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 14 fevereiru 2023 (TATOLI)— Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), hamutuk World Food Program (WFP) lansa rezultadu faze Klasifikasaun Integradu ba Seguransa Ai-han Agudu (IPC, sigla inglés) identifika munisipiu 11 kategoriza iha faze III krize inseguransa ai-han.

Rezultadu IPC ne’e rasik, Konsellu Nasional ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) hamutuk ho lina Ministerial sira no parseiru WFP no Food Agriculture Organization (FAO)  hala’o eventu lansamentu ba faze Klasifikasan Integradu Seguransa Ai-han Agudu ne’e dahuluk iha Timor-Leste.

“Tuir enkontru apresiasaun iha loron 12 janeiru, rezultadu hatudu katak 22% hosi populasaun Timor-Leste enfrenta inseguransa ai-han agudu ne’ebé aas iha munisipiu 11 hosi munisipiu 14 iha faze III konsidera “krize” ba periodu daudaun hosi novembru 2022 to’o abril 2023,” Prezidente KONSSANTIL nu’udar mos  hanesan Ministru Agrikultura no Peska (MAP), Pedro dos Reis, hateten iha City 8 Manleuana Dili.

Nia afirma, munisípiu 11 ne’ebé infrenta inseguransa ai-han mak hanesan, Aileu, Ainaro, Bobonaro, Covalima, Ermera, Lautem, Liquiça, Manatuto, Manufahi, Viqueque no Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

Iha Timor-Leste ema 300.000 mak enfrenta inseguransa ai-han ne’ebé aas iha IPC faze III no IV ba iha periodu difísil, no daudaun ne’e iha ema 262.000 mak projeta atu enfrenta inseguransa ai-han iha periodu oin-mai hahú hosi maiu to’o setembru 2023.

Membru Governu ne’e dehan, kontribuidór xavi sira hosi inseguransa ai-han maka laiha kapasidade atu kompara. Liu-liu  ba sira ne’ebé mukit liu iha sosiedade no aumenta tan ho pandemia, funu entre Rúsia ho Ukraina, no presu ai-han no mina ne’ebé mak sa’e hodi redús ona kapasidade uma-kain sira atu asesu ba ai-han lor-lorn nian.

“Liuhosi utilizasaun IPC agudu, ne’e sai hanesan feramentu multi-setór no globál nian hodi analiza ba seguransa ai-han. Ita bele kompleta esforsu ne’ebé iha ona antes atu identifika populasaun sira ne’ebé mak vulneravel liu no bele akonsella di’ak liu atu bele foti ita-nia desizaun ba ema sira ne’ebé mak foti desizaun ho dadus ne’ebé real,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, reprezentante WFP iha Timor-Leste, Cecilia Garzon, hateten, sira-nia parte apresia tebes esforsu tomak hosi Governu Timor-Leste hodi   análiza.

“Ami mos fahe konseintu komun ne’ebé hanesan ba ema sira ne’ebe mak ho inseguransa ai-han aas no presiza asisténsia imediata. WFP asegura katak Governu ho posibilidade suporta tomak ba asaun refere ba ema sira ne’ebé mak presiza. WFP rasik iha sistema no esperiénsia atu ajuda Governu Timor-Leste ho meiu ne’ebé apropiadu hodi responde ba nesesidade sira ne’ebé presiza,” Cecilia Garzon hateten.

IPC aguda ne’e  rasik, nu’udar eskalaun estandar globál ne’ebé fornese informasaun relevante sira ho estratéjiku atu prevene, mitiga, ka hamenus inseguransa ai-han makaas ne’ebé fó ameasa ba meiu buka moris nian.

“Ho analizasaun ne’e, ema foti desizaun sira bele di’ak ho previzaun reál ba situasaun daudaun no ba todan iha futuru kona-ba situasaun inseguransa aguda nian, hanesan IPC krónika, klasifikasaun IPC aguda mós ho nia faze klasifikasaun sira hosi faze ida (minimum laiha buat ida) to’o faze V (katastrofia ka hamlaha),” nia dehan.

Nune’e Diretór Nasional Seguransa Alimentár, Rofino Soares Gusmão, hateten, hosi situasaun sira ne’e, iha rekomenasaun tolu ba asaun sira ne’e mak fornese asisténsia umanitária, apoiu buka moris no harii rezilénsia.

Nia dehan, ko’alia kona-ba fornese asisténsia umanitária mak atu proteje moris no buka moris nian hosi populasaun 22% ne’ebé klasifikadu iha Faze III (Krize) ka liu, presiza lansa imidiata apoiu umanitaira ida, nomós konsidera munisípiu tolu ne’ebe nia populasaun 5% iha emerjénsia ba inseguransa ai-han (IPC faze IV).

Aleinde ne’e, peskiza ne’e mós fó sai katak uma kain nia preokupasaun dahuluk mak folin ai-han sa’e (67%) no menus ai-han (16%). Tan ne’e, presiza hasa’e programa apoiu buka moris nian atu asegura uma-kain sira nia fonte rendimentu no mitiga laiha abilidade ba kompara hosi uma-kain sira ne’ebé mak vulnerável liu.

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora      : Armandina Moniz

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!