iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Impaktu Asesu Mídia Sosiál ba Atetude Komunikativa Universitáriu

Impaktu Asesu Mídia Sosiál ba Atetude Komunikativa Universitáriu

(Estudu kazu: UNTL, UNDIL, UNPAZ, no UNITAL baze ba Teoria de Mudanças de Atetudes)

Hakerek-na’in: Estudante Departamento de Comunicação Social (DCS, FCS-UNTL): Abrão do Rosário Soares1 Alegria da S.Pinto2,  Carla da C. Soares 3,  Carmelita O. A. Pereira 4, Inês V.B. Gonçalves 5

Miguel Gonçalves (Revizór teóriku),

Introdusaun

Ohin loron moris ema nian hatoman an ho sistema teknolojia komunikasaun nian ne’ebé hanesan espasu ba liberdade atu espresa hanoin no saida de’it mak sente liuliu uza mídia sosiál sira-ne’ebé mai ho aplikasaun ne’ebé oi-oin. Nune’e bele hetan mudansa ba maneira konvivu ema nian iha sosiedade liuliu atetude komunikativu.

Mudansa teknolojia komunikasaun ne’e atualmente iha sosiedade sempre diskute kona-ba mídia sosiál. Mídia sosiál mak kanál ne’ebé utilizadór sira uza hodi troka no partilla informasaun, ideia no inspirasaun ba ema seluk tantu ba indivíduu, grupu ka organizasaun sira iha sosiedade.

Timor- Leste nia populasaun millaun 1.36, iha fulan Janeiru tinan 2022, totál ne’ebé uza mídia sosiál hamutuk rihun 429.9 reprezenta 31.7% (Kemp S, 2022). Haree husi númeru ne’ebé aprezenta hatudu katak kada tinan númeru ne’ebé asesu ba mídia sosiál ne’e kontinua aumenta. Mídia sosiál kompostu husi Facebook, Youtube, WhatsApp, Instagram no Twitter hanesan aplikasaun  sira-ne’ebé ajuda utilizadór sira tranzmite informasaun ba iha indivíduu ida ka grupu ida liuhusi interasaun ne’ebé lalais.

Bainhira aproveita di’ak mídia sosiál bele hetan benefísiu barak, hanesan mídia ba hametin relasaun inetrpersonál, aprendizajen virsuál, komérsiu, habelar amizade, etc. Ema matenek bele uza mídia sosiál hodi fasil sira-nia moris hodi estuda, hetan servisu, haruka servisu, hetan informasaun, komersiál, no seluk-seluk tan. Maibé iha mós parte negativu banhira utiliza la tuir nesesidade, la kumpri regra, hodi divulga informasaun ne’ebé la benefisia an no ema seluk.

Nune’e, ne’e mídia sosiál mós hanesan platafora ida ba formasaun atitude komunikativu ema nian. Mídia sosiál nia papél ne’e importante tebes ba ema hotu hodi asesu informasaun sira-ne’ebé akontese iha realidade moris loro-loron nian. Utilizadór sira bele fornese ideia no inspirasaun ba indivíduu, grupu ka organizasaun, ba iha konesimentu sira no kria ideia ruma hodi hetan solusaun ba problema balu ne’ebé akontese iha sosiedade, indivídu, grupu no organizasaun ruma.

Chris brogan (2010) mídia sosiál hanesan instrumentu foun ne’ebé fasilita interasaun oi-oin ne’ebé uluk seidauk disponivel ba povu baibain.  Aleinde ne’e Philip at all (2016) mídia sosiál uza husi konsumidór sira atu fahe testu, imajen, lian no video informasaun ho ema no kompañia sira seluk. Nune’e, hola parte nu’udar teknolojia sira-ne’ebé bele tulun sosiedade hodi hetan informasaun, fahe ideia ba malu no bele hato’o mós sentimentu indivíduu ida nian.

Tuir Mcluhan hateten mídia ne’e mensajen tanba forma no kontrolu eskala relasaun umanu nian (Rakhmat, 1998:220). Mídia sosiál mós iha nia plataforma ne’ebé hatudu atitude komunikativu nian ne’ebé ho di’ak atu bele halo ema seluk komprende no simu konteúdu informasaun ne’ebé partilla, tan ne’e tuir peritu Syamsudin (1997: 10). Definisaun atitude Sinamsudin (1997: 10) katak hahalok ka movimentu ne’ebé mosu no hatudu iha ema sira-nia interasaun ho ambiente sosiál. Iha interasaun ida-ne’e, iha prosesu atu responde ba malu, influénsia malu iha ambiente sosiál, kultura, edukasaun, polítika, saúde no seluk tan.

Atitude komunikativu konstitui hahalok sira-ne’ebé liuhusi komunikasaun, atu bele servisu hamutuk iha grupu ida hodi fasilita malu ba iha atividade sira. Alende ne’e mós atitude komunikativu bele dezenvolve husi  kria ambiente sosiál ne’ebé konfortável ho situasaun ne’ebé di’ak ba ema hotu tuir regra sosiál iha sosiedade.

Forma atitude hanesan rezultadu husi esperiénsia direta ho informasaun persuasivu ne’ebé hetan husi mídia sosiál rasik. Atitude globál, emosionál no avaliasaun: Jerál, bele aplika ba kontestu no situasaun sira seluk. Emosaun: sentimentu iha relasaun ho ema seluk nia hahalok, maské ema odi ema seluk ruma ka la gosta ema seluk. Tan ne’e, atitude ne’e bele ajuda komunikadór mídia sosiál sira atu komunika sira-nia ideia fiar ka hanoin sira ne’ebé planu (Melisa, A. 2015). Haree ba realidade atitude komunikativu ne’e hanesan karakter ida-ne’ebé hodi hatoo emosaun, sentimentu ruma bazeia ba saida mak ema sente no tau iha laran hodi refleta no halo mudansa ba nia an.

Bezeia ba definisaun kona-ba mídia sosiál nian iha ne’e hakerek-na’in sira mós halo estudu kazu ida liuhusi rekolha hanoin esperiénsia no tempu ba utilizasaun mídia sosiál loro-loron nian husi estudante Universitáriu sira na’in 20: UNTL  (5), UNPAZ (5), UNDIL (5), no UNITAL (5), hafoin analiza fahe resposta sira ho subtítulu hirak tuir mai;

Tempu Asesu Mídia Sosiál

Bazeia ba estudu kazu ne’ebé konsege rekolla dadus relevante ba hanoin no esperiénsia husi universitáriu sira-na’in 20 rezultadu indika katak universitáriu gasta sira-nia tempu hodi asesu mídia sosiál (facebook, whatsapp, youtube no twitter) distribui ba; universitáriu na’in 2 reprezenta 10%  mak uza oras 6-8 hodi asesu ba mídia sosiál kada loron, enkuantu universitáriu na’in 13 reprezenta 65% gasta oras 4-6 kada loron. Embora respondente na’in 5 reprezenta 25 %  mak fó oras 1-3 kada loron hodi asesu ba mídia sosiál.

Tempu ne’ebé uza hanesan indika ne’e, hatudu katak estudante sira uza hodi asesu informasaun, komunikasaun, no bele kontribui ba muda modelu komunikasaun konvensionál ba dijitál ho karakterístika virtuál nian. Nune’e, tempu seluk uza hodi halo traballu, servisu sira iha uma, deskansa no seluk tan.

Mídia sosiál mak hanesan intrumentu ne’ebé baibain uza hodi tranzmite informasaun entre individuál no ba  públiku.Tuir Brogan (2010) defini katak mídia sosiál ne’e hanesan intrumentu ida husi komunikasaun ho posibilidade oi-oin atu kria forma foun no dalan interasaun uza teknolojia ne’ebé desenvolvida no atualizada.   

Mídia sosiál ne’e hanesan plataforma ida-ne’ebé presiza sakrifika tempu hodi uza atu hato’o informasaun ba publiku, hetan komentáriu, like no share husi utilizadór seluk no bele arkiva dokumentu hanesan foto, video, tekstu no seluk tan.

Asesu Mídia Sosiál iha Komunikasaun Loro-Loron

Bazeia ba dadus ne’ebé rekolla husi estudante universitáriu haat ne’ebé ko’alia kona-ba,  benefisiu bainhira sira asesu mídia sosiál ba komunikasaun loro-loron, liuhusi ne’e hatudu katak dahuluk universitáriu na’in 4 reprezenta 20%  mak uza oras 6-8 hodi asesu ba mídia sosiál kada loron, daruak universitáriu na’in 13 reprezenta 65% gasta oras 4-6 kada loron. Datoluk na’in fonte na’in 3 reprezenta 15%, mak gasta tempu husi oras 0-3 kada loron.

Utilizasaun mídia sosiál ho pozisaun hanesan estudante no foinsa’e maka uza hodi asesu ba informasaun husi avizu ruma husi dosente no universidade rasik, komunika entre estudante ba halo traballu no dikusaun, komunika entre estudante, estudante ho dosente, estudante komunika ho família ne’ebé besik iha Díli, iha munisípiu, nomós iha diasfora. Aleinde ne’e moris ida foinsa’e nian aproveita mós ho plataforma ne’e hodi buka kolega foun, belun foun no hetan namoradu konforme idaidak nia maneira rasik.

Benefísiu husi mídia sosál útil atu harii relasaun, hetan informasaun orál, buka informasaun kona-ba tópiku balu, liga ho familia sira besik ka dook  no aprende buat foun (Boby, 2022). Mídia sosiál nia benefisiu depende ba utilizadór nia utiliza, tanba utilizadór balu uza mídia sosiál hodi hetan benefisiu mak hanesan halo negosia kiik ka fa’an sasan online no bele ajuda utilizadór atu asesu informasaun sira ne’ebé importante. Iha dadus sira-ne’e hatudu katak estudante universidade haat ne’e sira utiliza mídia sosiál ne’e iha benefisu ba hafasil asesu ba informasaun, la presiza ba dook bele komunika de’it liuhusi meiu hirak ne’e, maibé haree mós ba idaidak nia matenek hodi uza.

Mídia Sosiál Muda Maneira Estuda Iha Eskola No Iha Uma

Iha estudu kazu ida-ne’e konsege rekolla dadus relevante ba hanoin no esperiénsia husi universitáriu haat, liuhusi ida ne’e indika katak universitáriu sira-nia asesu Mídia sosiál muda maneira estuda iha eskola no iha uma, dahuluk universitáriu na’in  10 reprezenta 50%  seita katak liuhusi asesu Mídia sosiál muda maneira estuda iha eskola no iha uma, na’in hitu (7) reprezenta 35% la aseita katak sira-nia atividade asesu ba maneira estuda iha eskola no iha uma, embora na’in tolu (3) reprezenta 15% laiha resposta.

Mídia sosiál bele muda ema nia hanoin liuliu komunikasaun estudante no profesór/a sira, oinsá profesór/a sira bele fasilita estudante sira ho manera ne’ebé diak no muda estudante sira nia koñesimentu atu domina iha materia sira ne’ebé aprende ba.

Alende ne’e mós, Mídia sosiál bele muda manera estuda, komunikasaun no iha uma maibé ida ne’e depende ba utilizadór nia uzaria, se utilizadór uza hodi asesu ba asuntu ne’ebé importante ka bele muda hanoin  no bele mós uza hodi aprende iha uma kona-ba ezemplu balu ne’ebé bele sai kriativu ka ezemplu sira-ne’ebé hanesan kuda ai funan nsst.

Hamutuk ho desenvolvimentu era ne’ebé oras ne’e totalmente digital, utilizasaun mídia sosiál aumenta lalais tebes ho iha influénsia makas tebes iha moris lorloron nian, ho nia desenvolvimentu hotu, mídia sosiál bele fó paltaforma ida ba ema barak atu estabelese komunikasaun, hetan informasaun, nomós bele hetan rendimentu (Widyastuti, 2022).

Mídia sosiál bele muda manera estuda no iha uma depende ba utilizadór nia utiliza, se utilizadór uza hodi asesu ba asuntu balu ne’ebé importante ka bele muda hanoin  no bele mós uza hodi aprende iha uma kona-ba ezemplu balu ne’ebé bele sai kriativu ka ezemplu sira ne’ebé hanesan kuda ai funan nsst.

Mídia Sosiál fasilita komunikasaun estudante ho Profesór sira

Bazeia ba dadus ne’ebé rekolla husi estudante universitáriu haat, ne’ebé koalia kona-ba tempu asesu Mídia sosiál ajuda ita aprende no komunika di’ak ho profesór, tan ne’e hatudu katak dahuluk universitáriu na’in fonte 13 reprezenta 65% mak aseita katak asesu ba mídia sosiál fasilita sira-nia komunikasaun ho profesór sira, daruak universitáriu na’in 5 reprezenta 25% laduun aseita katak uza mídia sosiál fasilita komunikasaun ho profesór sira. Aleinde ne’e, sira na’in 2 reprezenta 10 % mak laiha resposta.

Mídia sosiál bele fasilita tebes estudante no profesór/a sira liuhusi komunikasaun, ida-ne’e indireta, relasiona ho informasaun sira hodi fasil ba estudante mesmu estudante ho profesór/a distánsia nia no bele ajuda fahe informasaun liuliu iha watsapp atu fasilita estudante no profesór/a kona-ba aula nian, bele envia traballu la, aula, orientasaun online fó sai anúnsiu ruma, fahe referénsia nsst.

Liuhusi dadus sira iha leten hatudu katak estudante husi universitáriu haat ne’e sira-nia tempu asesu Mídia sosiál ajuda  aprende no komunika di’ak ho profesór, hodi fasilita estudante  profesor/a sira atu bele halo komunikasaun ida-ne’ebé ho forma interpersonal relasional ho materia sira. Tuir estudu sira, mídia sosiál mak sai ona pontu ida ne’ebé importante tebes ba ita hodi ajuda ita atu asesu ba informasaun sira no ajuda ita atu halo komunikasaun di’ak entre profesór no estudante sira (Orbit, 2020).

Ohin loron mudansa teknolojia hodi ema barak aprende liu husi mídia sosiál, no mídia sosiál mós ajuda estudante sira hodi aprende no buka referensia sira ne’ebé importante. Alende ne’e bele ajuda estudante sira atu halo komunikasaun ho di’ak entre profesór/a sira relasiona ho materia sira ne’ebé estudante hetan husi profesór sira.

Haree husi Parte Negativu Mídia Sosiál  

Mídia sosiál nia impaktu negativu ba iha estudante sira liliu iha prosesu aprendizajen nia laran, ida ne’e fila fali ba utilizasaun mídia sosiál ne’e husi estudante ne’e rasik, se iha prosesu aprendizajen nia laran nia kaer telefoni no laiha konsentrasaun ba materia ida ne’e fó impaktu ba nia atu labele aprende materia ne’ebé nia tuir ba.

Liuhusi parte negativu husi mídia sosiál ba prosesu aprendizajen, liuhusi ida ne’e hatudu katak , dahuluk universitáriu na’in  11 reprezenta 55% mak aseita asesu ba mídia sosiál iha impaktu negativu ba sira-nia atividade komunikativa, daruak universitáriu na’in 9 reprezenta 45% laiha impaktu signifikativu ba sira-nia atividade komunikativa.

Mídia sosiál dalaruma mosu impaktu negativu tanba utilizadór sira hanesan universitáriu uza latuir dalan no nune’e hamosu ansiedade no depresaun sosiál tanba tau espetativa aas la realista laiha tempu komunika la efetivu “Miss Communicatio” hasae tensaun linguajen inkompleta, imajen aat sira uza mídia sosiál hanesan meiu ba diskusaun to’o ikus defisil hetan solusaun. Bainhira foin-sa’e sira “posting” sira hakarak hetan “like” barak. Se karik la hetan sira sente la adekuadu, nune’e “delete” sira-nia post. Dalabarak social mídia la halo ema sai “onestu” ho an rasik ka ho “news” ne’ebé nia fahe, fakar sai sentimentu hotu iha prasa dijitál (FMATIN, 2022).

Realidade ne’ebé, mudansa tebes teknolojia, liuhusi ne’e hamosu impaktu negativu ne’ebé bele influensia utilizadór nia  hanoin hodi fó impaktu ba prosesu aprendizajen, tanba  utiliza mídia sosiál ne’ebé mak latuir dalan ka asesu ba informasaun ne’ebé lamerese atu haree.

 

Konkluzaun

Bazeia ba artigu ida ne’e atu konklui  katak impaktu asesu mídia sosiál ba atetude komunikativa universitáriu nian iha impaktu negativu no pozitivu. Haree husi parte negativu mak universitáriu sira laiha vontade ba diskusaun iha grupu ida, defisil fahe ideia, komunikasun la efetivu ona, la rona malu, laiha abilidade atu dezenvolve konteúdu foun no akizisaun ba koñesimentu lentu liu, hahalok ne’ebé hatudu latuir ona norma sosiál ne’ebé eziste no halo komunikasaun ne’ebé la étiku ka laiha respetu ba ema ne’ebé komunika ba. Alende ne’e mós kria asaun  sira ho ansiedade la verifika didi’ak konteúdu.

Enkuantu positivu nian, liuhusi mídia sosiál fasil atu universitáriu sira asesu ba informasaun, bele aprende língua sira, materia sira-ne’ebé partilla, hetan kolega foun, animasaun ruma husi youtube no tiktok, troka mensajen ba malu, halo diskusaun grupu hodi hamosu ideia foun no kria ambiente ida-ne’ebé seguru ho maneira komunikasaun ne’ebé efetivu. Liuhusi atitude komunikasaun ne’ebé di’ak no bele harii relasaun, hetan informasaun orál, buka informasaun kona-ba tópiku balu, liga ho família ho distánsia besik ka dook. Fasilita mós komunikasaun entre estudante no profesór sira, ne’e liuhusi komunika beibeik. Bazeia ba estudu kazu ne’ebé feitu refleta ba hanoin no esperiénsia husi universitáriu sira-na’in 20 husi UNTL, UNPAZ, UNDIL, no UNITAL hodi sira fó opsaun relasiona ho sira-nia tempu asesu mídia sosiál loro-loron nian.

Liuhusi artigu ne’e rekomenda katak (1) hasa’e koñesimentu liuhusi asaun literasia dijitál, (2) manorin na’in sira presiza fó atensaun ba estudante sira-nia posibilidade uza mídia sosiál iha aula, fora-da-aula, (3) Universitáriu sira aproveita espasu mídia sosiál nian hodi fasilita komunikasaun iha moris ne’ebé reál.

REFERÉNSIA

Sumadiria, M.Si. Haris (2014), Sosiologia Komunikasi Massa, Pengantar, Edisi Revisi, Bandung:  PT Remaja Rosdakarya.

Baran, J. Stanley. SRN.PT. (2019), Introduction to Mass Communication, Media Literacy and Culture, Bandung: Refika offset.

Boby, A. (2022). Manfaat dan Kegunaan Media Sosial Pada Kehidupan Anda, Riau: TB News, https://tribratanews.kepri.polri.go.id/2022/03/07/manfaat-dan-kegunaan-media-sosial-pada-kehidupan-anda/, asesu iha loron 6 janeiru 2023.

Brogan, C. (2010). Social Media 101: Tactics and Tips to Develop Your Business Online. Hoboken, New Jersey: John Wiley & Sons, Inc.

Unesco (2018), Jornalism,’Fake News’ & Disinformation, Franca: UNESCO Handbook for Journalism Education and Training.

  1. João sõnego, ( 225), O Que São Mídias sociais, Https://Www.Bbmarketing.Com.Br/Voce-Sabe-O-Que-Sao-Midias-Sociais/. Asesu iha loron 6/12/2022.

Seonindo, (2021). Pengertian Mídia Sosiál Facebook Twitter Instagram Whatsapp, Https://Seon.Co.Id/Pengertian-Me                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                 dia-Sosiál/. Asesu iha loron 29/11/2022.

Da Costa e Silva, J. (2020). Papél mídia sosiál facebook ba prosesu estudu ba estudante eskola sekundária geral 4 de Setembru UNAMET, Dili: Livru monografia.

Ambar  (2017),  Mídia Social: Conceito Definição, Https://Www.Internetinnovation.Com.Br/Midias-Sociais-Conceito–Definicao/. Asesu  iha loron  28/11/2022.

FMATIN O, (2022). AKOLITUS, KREDA, SOCIAL MÍDIA. Impaktu “Social Mídia” ba foin-sa’e siira. http://www.fmatin.org/wp/?p=14462/. Asesu iha loron 22/01/2023.

Kemp S. (2022). Data Portal Report Timor-Leste, https://datareportal.com/reports/digital-2022-timor-leste, asesu iha loron 2 fevereiru 2022.

Widyastuti, A. (2022) Membangun Motivasi Siswa dalam Materi Penelitian Sosial pada Pembelajaran Sosiologi, Indonesia: Universitas Negeri Padang, Jurnal Keguruan, Vol 7, No 2 2022.

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!