DILI, 03 maiu 2023 (TATOLI) – Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (MEJD), liuhosi Gabinete Lisensiamentu Akreditasau no Avaliasaun Estatístika Edukativa (GLAAEE) rejista katak eskola hamutuk 79 mak prienxe ona rekizitu hodi hala’o lisensa operasionál ba prosesu ensinu aprendizajen.
Koordenadór GLAAEE, Maurício Martins, informa katak totál eskola iha territóriu hahú hosi Ensinu Pré-Eskolár to’o iha Sekundáriu no Tékniku-Vokasionál foin mak iha eskola 79 de’it maka hetan lisensiamentu. Eskola sira ne’e tuir ona prosesu ida naruk to’o hetan duni rekoñesimentu hosi ministériu katak merese duni atu hala’o atividade aprendizajen.
“Antes ne’e iha 2012, Ministériu Edukasaun halo ona akreditasaun automátika ba eskola sira, maibé seidauk aplika didi’ak padraun lisensiamentu”, Mauricio Martins ba jornalista sira iha ámbitu semináriu ne’ebé hala’o iha City 8 , Manleuana, kuarta ne’e.
Nia haktuir, bainhira eskola ida hakarak hetan lisensa operasionál hosi Ministériu Edukasaun, ninia dalan mak eskola ne’ebé iha prosesu konstrusaun ne’e tenke garante ona ninia kualidade. Ne’e duni presiza instrumentu barak hodi bele kompleta kondisaun eskola sira atubele hatuur nia kualidade, nune’e ba futuru bele prodús mós ema ho kualidade.
“Tanba kualidade edukasaun ne’e buat ida integradu tebes. Presiza ema hotu ninia partisipasaun no kompriensaun. Ne’e duni, atu estabelese eskola ida presiza prienxe kritéria sira. Ba edukasaun Pré-Eskolár no Ensinu Báziku bainhira atu harii eskola ida tenke prienxe rekizitu hamutuk 20 no ba Ensinu Sekundáriu Jerál no Tékniku-Vokasionál tenke prienxe rekizitu 24”, nia esplika.
Iha sorin seluk, Diretór-Jerál Edukasaun Ensinu hosi MEJD, Luís Manuel Fernandes, afirma katak prosesu hetan lisensiamentu ligadu ho eskola sira-nia kualidade. “Maibé durante ne’e bele dehan difísil tanba iha eskola barak maka naran loke arbiru de’it no la kumpre rekizitu ne’ebé maka MEJD termina ona. Loloos eskola ida atu loke tenke haree ba ninia infraestrutura, ekipamentu, rekursu umanu inklui kurríkulu sira. Kuandu kompleta ona maka sei submete ba GLAAEE atu halo avaliasaun no bainhira kumpre ona kritériu ka padraun sira ne’e maka foin bele loke”, realsa.
Tuir nia, programa ida ne’e kria ona iha 2016, maibé implementasaun iha terrenu dala barak latuir padraun ne’ebé estabelese ona.
Nune’e, MEJD organiza semináriu ida hodi ko’alia sobre lisensiamentu atu loke ka harii eskola sira tantu eskola públika komu privada no eskola katólika sira iha territóriu nasionál.
“Tanba instituisaun ida ou ema ida bainhira hakarak harii eskola ida tenke konfirma ba MEJD tanba na’in ba edukasaun ne’e maka Ministériu Edukasaun, bainhira la hetan informasaun ruma kona-ba eskola sira ne’e sei la autoriza. Ida ne’e ita sei reforsa iha tinan ida ne’e”, garante.
Nia husu ba diretór nasionál no munisipál inklui superintendente sira ne’ebé partisipa iha atividade ne’e atu promove no hametin prosesu lisensiamentu no akreditasaun ba estabelesimentu kualidade edukasaun iha Timor Leste hodi informasaun asuntu ne’e ba ema hotu iha kada munisípiu.
“Se de’it mak hakarak harii eskola ruma tenke submete proposta mai ministériu no Gabinete Lisensiamentu, Avaliasaun no Akreditasaun atu nune’e bele hetan koñesimentu. Kuandu la informa, bá futuru sei la hetan desizaun hosi ministériu”, konklui.
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora