DILI, 23 agostu 2023 (TATOLI) – Iha agostu nia klaran, entre loron 14 no 20, mosu konfrontu balun iha Dili laran, nune’e mós fatin balun iha munisípiu.
Kronolojia, iha segunda (14/08) tuku 4:00 madrugada, bainhira membru Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT), fila husi serimónia graduasaun fila husi Tibar, Munisípiu Liquiça, hetan provokasaun no tuda husi individu balun to’o Alastra mai Rai-kotu, Kampung Alor, no Komandu PNTL, Eskuadra Dom Aleixo no ekipa unidade intelejénsia asegura tiha.
Iha domingu (20/08), mosu konfrontu iha Manumeta, Rai-hun, Aldeia Mate Moris, Suku Vila Verde, Postu administrativu Vera Cruz, Munisípiu Dili, tanba kauza husi membru grupu arte marsiál, Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT) no Grupu Arte Rituál 77, depois detein husi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL).
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2023/08/21/pntl-detein-suspeitu-nain-lima-konfornta-manumeta-raihun/
Konfrontu nafatin akontese maske Governu liuhusi Dekretu nú. 2/2011 kria Komisaun Reguladora Arte Marsiál (KRAM) no aprova nia Estatutu tuir Lei 10/2008, 16 jullu, hanesan mahon ba Grupu Arte Marsiál (GAM) no Grupu Arte Rituál (GAR) sira hotu iha Timor-Leste, hodi tau-matan no regula organizasaun sira hotu, tantu arte marsiál nune’e mós rituál.
Antes ne’e, KRAM mós enkoraja atu arte marsiál no arte rituál sira atu kumpre nafatin Lei nú. 5/2017, hodi kria pás no estabilidade iha Timor-Leste. Maske nune’e, ikus-ikus ne’e akontese konfrontu hodi perturba orden públika.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2022/07/21/kram-husu-organizasaun-arte-marsiál-kumpre-desizaun-segunda-diretiva/
Tuirmai akompaña entrevista eskluziva entre Jornalista TATOLI, Hortencio Sanchez, ho Prezidente KRAM, Octavio da Conceição iha nia servisu fatin, Bidau Lecidere Dili, kuarta ne’e:
Jornalista TATOLI: Oinsá KRAM nia haree ba problema ne’ebé mosu iha kapitál Dili ne’ebé deskonfia envolve hosi membru Arte Marsiál no Arte Rituál?
Prezidente KRAM: Ministériu Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK) liuhosi Komisaun Reguladora Arte Marsiál (KRAM) hato’o ba públiku kona-ba violensia ne’ebé mosu nafatin iha sidade Dili ne’ebé deskonfia, hosi Arte Marsiál no Arte Rituál bainhira iha graduasaun PSHT nian, iha loron hirak nia laran akontese tan iha Matadoru rezulta sidadaun sira-nia uma rahun, joven balun kanek; KRAM iha ona informasaun no dadus ba situasaun sira ne’e, hakarak atu hatete ba públiku katak lei No. 5/20217 artigu 32 kona-ba dever kolaborasaun hosi ema hotu ne’ebé prátika Arte Marsiál no Rituál, artigu 28 kona-ba infrasaun kontra ordenasaun sira ne’ebé komete hosi membru organizasaun arte marsiál sira.
Nu’udar Komisaun reguladora ba arte marsiál, ami iha responsabilidade informa ona ba líder arte marsiál no rituá sira hotu liu-liu PSHT, IKS, KORK no arte rituál 77 atu kontinua kolabora ho autoridade seguransa liuliu PNTL atu kontribui ba pás iha nasaun ida ne’e. Servisu ne’ebé mak KRAM halo, sei kontinua nafatin konsolida hamutuk ho sira-nia líder atu fó nafatin kontribuisaun ba estabilidade iha Timor-Leste.
Kona-ba aktu violénsia ne’ebé komete hosi membru sira idaidak, KRAM hakarak hatete katak, kodigu penál Timor-Leste bele utiliza hodi fó sansaun no pena ba ema idaidak ne’ebé komete krime públika ou semi públika sira, ba infrasaun sira ne’ebé komete hosi membru sira lei No.5/2017 mós aplika ba ema idaidak no-mós ba sira-nia organizasaun sira sei simu sansaun tuir lei ne’ebé iha ona.
Segunda diretiva KRAM ne’ebé fó sai ona iha 2022, líder organizasaun arte marsiál sira hotu simu ona segunda diretiva ne’e. Ha’u husu ba líder arte marsiál no rituál sira atu lee didi’ak segunda diretiva ne’e atu bele esplika ba membru sira hodi kumpri saida mak iha ona.
Jornalista TATOLI: Durante ne’e, sansaun saida mak KRAM fó ona ba líder arte marsiál no rituál sira bainhira mosu problema?
Prezidente KRAM: Iha segunda diretiva KRAM ita hatete katak, sansaun primeiru mak samada atensaun ba sira-nia organizasaun sira, segundu ita fó koima, agora daudaun KRAM iha tinan rua ba kotuk hetan orsamentu hosi Parlamentu Nasionál millaun $2.5 atu fó ba organizasaun arte marsiál sira hotu hodi dezenvolve sira-nia atividade sira ne’ebé hala’o, bainhira sira la kumpri regra sira ne’ebé mak hatur iha segunda diretiva KRAM mak Governu sei la fó tan osan atu hala’o sira-nia atividade sira.
Iha Segunda diretiva mós hateten, organizasaun arte marsiál no rituál sira kuandu iha ranting mak brutalizmu ka komete perturbasaun orden públika hodi rezulta sidadaun Timoroan sira sai vitima mak ranting sira sei suspende atividade, sei labele hala’o tan treinamentu durante tempu naruk. Bainhira sira kumpri ona Segunda diretiva mak ita bele fó fali autorizasaun ba sira.
Jornalista TATOLI: Iha konfrontu ne’ebé foin lalais akontese, KRAM fó ona sansaun ruma ba organizasaun arte marsiál no rituál sira tanba deskonfia envolve hosi arte marsiál no rituál?
Prezidente KRAM: Prosesu investigasaun PNTL halo hela atu identifika loloos se mak sai autór no se mak sai vítima iha prosesu konfrontasaun ne’ebé akontese iha semana rua ba kotuk. KRAM laiha kompeténsia atu halo investigasaun, KRAM konsolida koordena ho líder organizasaun sira ba aktu krime ne’ebé mak akontese envolve sira-nia membru, bainhira prosesu investigasaun hatudu prova katak autór hun mak organizasaun arte marsiál ou arte rituál ida ne’e mak ita foin bele aplika sansaun ba sira, mais prosesu investigasaun sei la’o hela ita seidauk bele julga no fó lai sansaun.
Jornalista TATOLI: Meiu saida mak KRAM halo atu koopera hamutuk ho líder arte marsiál no rituál sira atu solusiona ba problema ne’ebé mak akontese?
Prezidente KRAM: Primeiru meiu komunikasaun entre KRAM no líder arte marsiál no rituál sira hotu direta no indireta atu sira kolabora ho autoridade seguransa tuir lei Nú.5/2017, artigu 32 ko’alia dever no kolabora. Kuandu ami husu ba líder sira kolabora ho komandu PNTL mak sira lakohi kolabora ida ne’e sira komete tan iregularidade, ami sei foti medida forte hasoru sira no bele taka sira-nia atividade hotu.
Entretantu, Diretiva 2/KRAM/2022, ne’ebé publika ona iha Jornal da Repúblika, deskreve Delegasaun Kompeténsia iha Subkomisaun Munisipál KRAM nian no tuir Instrusaun ba prosedimentu sira husi autorizasaun no formasaun iha atividade Artes Marsiais.
Ho finalidade atu kontinua defcnde na fatin interrese no hahalok tuir lei Artes Marsiais nian iha Timor-Leste, KRAM nian deside, tuir nia kompeténsia, atu aprova Diretiva ida ne’e, ne’cbé sei kaer-metin ema sira ne’ebé halo atividade arte marsiais nian no sentru sira, klube no eskola sira ne’ebé uza hodi halo, aprende ka hanorin arte marsiais.
Fó-hatene katak tuir númeru 3 artigu 9° Lei 5/2017, loron 19 fulan abril, KRAM bele delega kompeténsia ba Sub-KRAM Munisipiu sira atu hatene no fó pareser/hanoin kona-ba pedidu sira autorizasaun nian atu forma sentru sira, klube ka eskola sira ne’ébé atu uza ba atividade artes marsiais nian no atu fiskaliza atividade sentru sira nian, klube ka eskola sira arte marsiais nian no pratika modalidade sira ne’ebé iha relasaun.
Nune’e, tuir alinea c) númeru I artigu 9° Lei 5/2017, loron 19 fulan abril, Komisaun Reguladora Arte Marsiál nian determina katak:
- Grupu sira ne’ebé hala’o, nune’e mós sentru sira, klube ka eskola sira, tenki husu autorizasaun (lisensa) ba Sub-KRAM Munisipiu atu hala’o, aprende ka banorin arte marsiais, nc’ cbé sei simu no fó parccer ba lisensa autorizasaun bainhira sira ne’e halo tuir ona rekizitu sra ne’ebé estabelese ona iha Lei no la halo risku ka fó impaktu negativu ruma ba populasaun, hanesan obrigasaun ba grupu pratikante sira, sentru, klubes ka eskola, atu aprezenta ba Sub-KRAM Munisipiu lista ida pratikante no membru sentru sira, klube ka eskola no treinador sira-nian, ho identifikasaun kompleta, atu bele hctan autorizasaun, no halo tuir diretiva 1/KRAM/2020;
- Sub-CRAM Munisipiu fiskaliza prosedincntu sira ba autorizasaun no pratika atividade artes marsiaıs iba munisípiu sira, tuir instrusaun KRAM nasional ba re-ativasaun no formasaun husi organizasaun artes marsiais, tuir iha anexu sira n.” 1, 2 no 3 iha diretiva ida nee katak parte inlregante.
- Aprova formuláriu jerál ba treinadór/mestre no pratikante organizasaun artes marciais. iha anexu n.° 4 e5 iha dirctiva ida nee katak parte integrante da mesnia.
- Hasoru desizaun Sub-KRAM Munisipiu nian bcle halo rekursu ba KRAM Nasionál.
Jornalista: Hortencio Sanchez
Editór: Rafael Belo