iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Governu elabora proposta OJE 2024 orientadu ba kresimentu ekonómiku

Governu elabora proposta OJE 2024 orientadu ba kresimentu ekonómiku

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, lidera jornada orsamentál ba preparasaun OJE 2024, iha auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran, tersa (12/09/2023) Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 12 setembru 2023 (TATOLI)–IX Governu Konstitusionál, tersa ne’e, realiza jornada orsamentál hodi prepara Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2024, ho tema ‘kontinua konsolida no transforma prestasaun servisu liuhosi hadi’a sistema jestaun no estratejia investimentu’.

Jornada Orsamentál 2024 ne’e prezide hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, maski realiza hosi Ministériu Finansa maibé Ministra Finansa, Santina Cardoso la marka prezensa tanba kondisaun saúde.

“Objetivu prinsipál hosi ita-nia orsamentu mak atu aumenta kresimentu ekonómiku hodi fó prioridade ba bem-estar no povu nia dezenvolvimentu. Ita-nia objetivu mak atu promove ambiente ida ne’ebé la’ós de’it atrai investimentu estranjeiru maibé mós kria oportunidade ba empreendedór lokál no empreza kiik sira,” Primeiru-Ministru hateten iha jornada orsamentál, iha auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran.

Tuir Xefe Governu, bainhira Governu apoia setór hirak ne’e mak bele liberta povu no dudu ba oin kresimentu ekonómiku sustentável.

Aleinde ne’e, dezenvolvimentu infraestrutura iha importánsia boot tebes ba nasaun ne’ebé iha hela kresimentu hanesan Timor.

“Portantu, parte signifikativu ka boot ida hosi orsamentu ne’e sei aloka ba projetu transporte, saneamentu, enerjia no telekomunikasaun. Melloria hosi ita-nia rede rodoviária no transporte sei liga komunidade isolada sira, promove komérsiu no sirkulasaun ba sasán no servisu. Aleinde ne’e, ita sei kontinua investe iha fonte enerjia renovável no hadi’a mós asesu ba eletrisidade, hodi buka aproveita ita-nia rekursu ho forma amigável hosi ambiente,” nia akresenta.

Notísia relevante : PM Xanana atualiza preparasaun proposta OJE 2024 ba PPN

IX Governu nota mós katak futuru Timor-Leste iha joven sira-nia liman, tanba ne’e responsabilidade maka atu fó kompeténsia ho koñesimentu nesesáriu hodi joven bele hetan susesu.

Nune’e, investimentu iha edukasaun aleinde aumenta kapitál umanu, sei kontribui mós hodi redús taxa dezempregu no pobreza. Governu sei konsentra iha melloria kualidade edukasaun, iha nível superiór to’o nível ensinu primáriu no sekunariu rasik.

“Iha edukasaun tenke kria fasilidade hodi labarik sira iha área remota lalika dadeersan nakukun seidauk han ba to’o eskola no filafali la apreende buat ida. Ida-ne’e maka tenke sai mós atensaun boot ida ba Governu, liu-liu Ministériu Edukasaun,” PM Xanana dehan.

Iha sorin seluk, Governu konsidera kuidadu saúde hanesan aspetu krusiál ida ba sidadaun nia bem estar, tanba ne’e orsamentu foun inklui dispozisaun atu ba espansaun no melloria instalasaun saúde, tanba iha fatin barak ferik no katuas moras la ba halo tratamentu saúde tanba laiha asisténsia besik ba sira.

“Ho ida-ne’e maka ita kombina sentru saude, ahi eletrisidade, bee no estrada atu lori to’o ba povu iha area rurál. Ita sei halo rekrutamentu no formasaun ba profisionál médiku sira, se lae ita-nia moras sira bá hotu halo tratamentu iha Singapura no Malázia. Ne’e duni IX Governu nia objetivu atu serbí rai ida-ne’e no serbí povu, ne’e maka orsamentu ne’e sei tau atensaun boot ba iha ne’ebá,” Primeiru-Ministru adianta.

Governu nota mós katak agrikultura ne’ebé hanesan setór tradisionál kontinua dezempeñu papel fundamentál iha ekonomia. Nune’e, garante seguransa alimentár no apoia agrikultór sira sei kontinua hanesan prioridade másima.

“Ita sei insentiva téknika agríkola moderna, apoia kooperativa agríkola no investe iha investigasaun no dezenvolvimentu hodi aumenta produtividade agríkola no kompetitividade,” Xanana informa.

Nia fó hanoin, hanesan nasaun ne’ebé riku iha rekursu naturál, populasaun tomak iha deverjere rekursu naturál  ho forma responsável. Orsamentu inklui medida hodi hadi’a jestaun rekursu, promove prátika sustentável no investe iha projetu enerjia renovável.

“Ita tenke proteje ita-nia ambiente ba futuru jerasaun, garante katak ita-nia rekursu naturál bele utiliza ho forma ne’ebé ekonomikamente benefika no ekolojikamente sustentável. Hanesan konkluzaun, Timor-Leste nia orsamentu foun ne’e refleta ita-nia kompromisu nasaun nia bem-estar no dezenvolvimentu povu, ho prinsípiu loke dalan ba ekonomia forte iha kresimentu ekonómiku, iha dezenvolvimentu infraestrutura, edukasaun, saúde, agrikulkura, no jestaun rekursu. Ita fiar metin ita-nia kapasidade atu harii futuru ida ne’ebé prósperu no sustentável ba sidadaun sira hotu,” nia otimista.

Xefe Governu dehan, implementasaun orsamentu ho susesu ezije kolaborasaun ho envolvimentu hosi parte interresadu sira hotu inklui hosi Governu, setór privadu, organizasaun sosiedade sivíl no sidadaun sira.

“Hamutuk ita bele hasoru dezafiu sira no alkansa ita hotu nia vizaun kona-ba Timor-Leste ne’ebé prósperu. Ita hotu bele kontinua servisu hamutuk fó liman ba malu ba futuru ne’ebé nabilan,” Xanana salienta.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!