iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

FDCH no USJ estabelese kooperasaun hodi fasilita timoroan estudu iha Makau

FDCH no USJ estabelese kooperasaun hodi fasilita timoroan estudu iha Makau

Asina akordu entre Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH-sigla portugeza) ho Universidade São José Makau. Imajen espesiál

DILI, 12 Juñu 2026 (TATOLI)–Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH-sigla portugeza), Sesta ne’e, asina nota entendimentu (MoU-sigla ingleza) ho Universidade São José Makau, nu’udár parte ida hodi fasilita estudante timoroan sira-ne’ebe hetan bolsa husi FDCH hodi ba halo estudu iha universidade referida.

Akordu ne’e ofisialmente asina husi Diretór Ezekutivu Fundu Desenvolvimentu Kapitál Umanu, Júlio Aparício ho Vise Reitór Asuntu Akadémiku Peskiza no Inovasaun Universidade São José Macau, Alexandre Lobo no akompañadu husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão de Sousa.

Objetivu prinsipál ba estabelesimentu kooperasaun estratéjika ida-ne’e hodi fasilita no loke oportunidade ba bolseiru timoroan sira ne’ebé hetan bolsa estudu ho finansiamentu husi FDCH ba hala’o estudu iha Universidade koñesidu São José Makau.

Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku, destaka importánsia ba koopersaun estratéjika ne’e, ne’ebé sei loke dalan ba timoroan sira ba hala’o estudu iha universidade São José Makau.

“Ha’u kontente tebes bele marka prezensa iha Makau ohin loron, hodi sai sasin ba asinatura Memorandu Entendimentu entre FDCH no Universidade São José. Ne’e la’ós de’it dokumentu serimónial maibé ne’e hanesan ponte ida tanba rekursu umanu mak ita-nia rikusoin boot liu no FDCH nia misaun mak atu loke dalan ba potensiál ne’e, universidade São José, hanesan instituisaun respeitu iha Makau, fahe ita-nia kompromisu ba edukasaun no dezenvolvimentu rekursu umanu,”  Ministru Gastão de Sousa dehan iha nota ne’ebé TATOLI asesu.

Nia fundamenta kooperasaun ida-ne’e nia espíritu la’ós foun, maibé líder sira barak mak iha relasaun no ligasaun ho Universidade São José iha Makau.

“Ohin, ita formaliza no reforsa tan katak liuhusi koopersaun ne’e, ita loke dalan konkretu ba estudante timoroan sira atu estuda iha Macau. Bá-oin universidade sira iha Timor-Leste bele haruka sira-nia estudante mai sidade ne’ebé vibrante ne’e, sidade ne’ebé ko’alia portugés no Xina, sidade ne’ebé liga mundu rua,” Gastão subliña.

Governante ne’e esplika kooperasaun ne’e la’ós de’it asisténsia téknika, maibé atu hametin relasaun ne’ebé iha ona no lori ba jerasaun foun estudante timoroan sira.

“Kooperasaun ida-ne’e hanesan kapítulu foun ida ba amizade. Husu ita-nia estudante sira atu liuhusi dalan ne’e no husu povu Timor-Leste no Makau atu dezenvolve hamutuk koñesimentu, iha abilidade no iha respeitu ba malu,” nia dehan.

Kona-ba bainhira no área saida, nia dehan, sei iha enkontru tuir entre parte rua hafoin bele deside presiza estudante na’in hira, área saida no dezloka inklui nia kritériu sira.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!