DILI, 23 janeiru 2024 (TATOLI)—Primeiru-Ministru (PM) no hanesan mós Xefe Negosiadór Prinsipál Fronteira Marítima no Terrestre, Kay Rala Xanana Gusmão, sei tun direta hodi hala’o esplikasaun ba asuntu fronteira terrestre Timor-Leste ho Indonézia ba povu Timor-Leste (TL) liuliu povu O-Cusse.

“Demarkasaun fronteira asuntu ne’e delikadu tebe-tebes señór Deputadu sira. Ha’u labele adianta iha ne’e detalla. Komisaun B bolu ona gabinete fronteira marítima no terrestre hodi rona direta, maibé Primeiru-Ministru hanesan mós Xefe Negosiadór Prinsipál sei tun direta esplika inklui ho ajenda saida mak halo ho vizita ofisiál ida Primeiru-Ministru nian atu halo tempu badak ba Jakarta,” Vise Ministru ba asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, hateten hodi responde preokupasaun Deputadu sira-nian kona-ba foronteira terrestre iha reuniaun plenária PN, tersa ne’e.
Gabinete gabinete fronteira terrestre eziste desde tinan barak iha Governu anteriór TL rezolve ona asuntu ida fronteira marítima ho Austrália termina ona, nune’e tenke ba fronteira marítima ho Indonézia, maibé ba IX Governu Konstitusionál lidera hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, mai aprezenta proposta programa IX Governu nian iha PN esplika ona katak atu hahú negosiasaun fronteira marítima Timor-Leste ho Indonézia, tenke rezolve uluk fronteira terrestre.
“Fronteira terrestre segimentu não rezolvidu rua mak lori ita to’o ohin loron, Naktuka iha Citrana ho Bijael Sunan iha Costa. Ha’u labele adianta iha ne’e detalla, komisaun B bolu ona gabinete fronteira marítima terrestre hodi rona direta, maibé Primeiru-Ministru sei esplika inklui ho ajenda saida mak halo ho vizita ofisiál ida Primeiru-Ministru nian atu halo tempu badak ba Jakarta,” nia dehan.
Dokumentu ne’ebé sai baze ba negosiasaun fronteira terrestre ninian konkordánsia atu eskrita ou la eskrita desde Governu tranzisaun ONU nian iha 25 outubru 1999 to’o 20 maiu 2002 restaurasaun indepedénsia pontu situasaun ne’ebé lori nasaun rua ba fronteira terrestre mak ita lao hela, husi parte ita nian dehan katak, mota ne’e muda ona la’ós mota ida agora maibé Indonézia dehan katak mota mak ne’e tuir akordu iha tinan 1904, mós iha termu balun hateten fronteira ne’e ho mota.
Tan ne’e dokumentu ida TL ka’er mak akordu tempu koloniál 1904, no mós rona pozisaun Indonézia nian no Indonézia mós rona pozisaun Timor-Leste nian.
“Pontu situasaun ida, ha’u husu Deputadu sira atu haree situasaun ida-ne’e, diskusaun ita bele halo maibé ita mós tenke hare mós pozisaun parte seluk nian. Governu ho kuidade tebe-tebes gabinete fronteira marítima Timor-Leste halo pasu por pasu liga ho asuntu ida-ne’e,” nia dehan.
Vise Ministru, hateten konsidera importante diálogu ho povu Oé-Cusse enjerál no povu Timor-Leste, espesialmente ho povu Naktuka, fasilidade Estadu nian desde primeiru Governu instala hela iha Naktuka iha Ministériu Agrikultura ninian iha natar, armajen no sinál atividade ekonómika maibé mós rejista espasu públiku ida Estadu Timor-Leste nian ne’e abandona to’o agora depois primeiru asaltu ida mai hosi parte seluk.
“Rai ida ohin, ektare Deputadu sira temi inklui hela labele hala’o atividade, tanba pontu situasaun ida. Gabinete halo serbisu ho kuidadu tebe-tebes ba situasaun ida-ne’e. No ha’u sei la pronúnsia buat ida em nome Primeiru-Ministru no Xefe Negosiasaun Prinsipál ba asuntu ida-ne’e no Primeiru-Ministru mak sei esplika pontu sira mais defísil ne’ebé iha atu hatete ba povu inklui mós Parlamentu Nasionál,” nia hateten.
Fronteira marítima Timor-Leste ba IX Governu tenke hahú negosiasaun tanba ko’alia kona-ba peska ilegál ho atividade kontra bandu sira seluk ne’ebé akontese iha juridisaun marítima TL nian iha parte norte, leste, oeste inklui parte súl.
Kada tinan, TL halo diskusaun kona-ba impaktu hosi peska ilegál ne’ebé halo TL lakon millaun ba millaun tanba peska ilegál inklui atividade sira seluk, entaun ba IX Governu hanoin katak fronteira marítima tenke hahú ona.
Maibé antes hahú tenke rezolve fronteira terrestre, tanba liña atu haree fronteira marítima nian hahú kaer hosi liña fronteira terrestre nian fiksu permanente mak bele sukat liña fronteira marítima hodi ko’alia halo negosiasaun ho parte Indonézia nian, nune’e asuntu ida sériu.
Iha reuniaun plenária, Deputada FRETILIN, Cristina Ribeiro, hato’o preokupasaun kona-ba laiha informasaun ne’ebe públika sai kona-ba konkordánsia sira-ne’ebé ekipa rai rua ne’e halo ona, inklui la halo konsulta ho entidade sira hanesan akademiku sira, sosiedade sivil no mós Parlamentu Nasionál rasik, nu’udar órgaun soberania ne’ebé iha kna’ar fundamenáal hodi aprova no mós fó-sai akordu no ratifika tratadu no konvensaun internasionál sira no halo lejizlasaun kona-ba rai-ketan RDTL nian.
Problema Fronteira Terrestre Timor-Leste no Indonézia
Akordu konfirmasaun no determinasaun forenteira terrestre entre Timor-Leste no Indonézia haktuir liuhosi komunikadu konjunta ne’ebé asina hosi Ministru Negósiu Estranjeiru Indonézia, Hasan Wirayuda, no Xefe UNTAET Sergio Vieira de Mello, iha Denpasar-Bali-Indonézia iha 02 fevereiru 2002. Hafoin Indonézia no UNTAET konkorda malu imediatamente halo peskiza iha terrenu hanesan meiu ida atu konfirma no determina fronteira terrestre entre Timor-Leste no Indonézia
Iha aspeitu jurídiku, fronteira Estadu tuir akordu liuhosi tratadu Olanda-Portugál iha tinan 1904 ne’e afirma hanesan mota Noel Besi iha azemute bússola 300 47 NW ba diresaun illa Batek no hosi aspeitu tékniku (tuir toponímia) naran Mota Noel Besi lokaliza iha parte leste mota Nono Noemma. Tanba iha diferensa pontu de vista ne’ebé kro’at kona-ba fronteira terrestre entre nasaun rua ne’e, sira ida-idak sente no presiza dadus/analiza ida-ne’ebé kompletu no akuradu.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





