DILI, 25 juñu 2024 (TATOLI) – Vise-primeiru Ministru no Ministru Koordenadór asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu Ambiente, lidera reuniaun ho Ministru Agrikultura Peskas Pekuaria no Floresta, Ministru Transporte no Telekomunikasaun Ministru Komérsiu no Indústria no Sekretáriu Estadu Kooperativa hodi diskute estabelesimentu sekretariadu ba reforma ekonomia, post adezaun Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), estabelesimentu laboratóriu ai-han, bebida no define polítika kréditu.
“Ohin ami diskute liu kona-ba asuntu ekonomia ne’ebé mak sai prioridade ba ita, dahuluk mak estabelesimentu sekretariadu ba reforma ekonomia, post adezaun Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), estabelesimentu laboratóriu ai-han no bebidas no define kona-ba polítika kréditu saudavel”, Ministru Komérsiu Indústria, Filipus Nino Pereira, informa ba jornalista sira iha sala reuniaun MCI, Bebora, ohin.
Governante ne’e dehan, asuntu sira ne’e oinsá atu atualiza fila fali ba kada ministériu sira kona-ba progresu no atinjimentu sira, entaun enkontru ne’e atu konsolida de’it katak asuntu ekonómiku ne’e pertinente tebes iha konsentrasaun, oinsá mak servisu ne’e bele interligadu. “Entaun ho ida-ne’e mak husi reuniaun koordenasaun ida-ne’e atu define asuntu balun ne’ebé mak atu haree hamutuk iha pontu prinsipál sira ne’ebé mak iha,” nia subliña.
Estabelesimentu sekretariadu reforma ba ekonomia nian, tuir Ministru Filipus Nino Pereira, kada ministériu sira aprezenta pontu vogál ne’ebé mak iha koñesimentu di’ak, hanesan ekonomista ka kontabilistika sira, ida-ne’e sei integra iha sekretariadu nian hodi haree ba ida-ne’e.
“Nune’e mós ita-nia pos adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu nian, katak ita sei iha tan leis balun ne’ebé mak ita presiza halo hamutuk 19 no ninia prazu mós sei to’o iha fulan-dezembru 2024, tanba ita mós haree servisu balun liga ba Parlamentu Nasionál no sei tama ba iha faze asesu, entaun presiza rapidamente atu haree no prodús lei sira ne’e atu ita bele kumpre ita-nia pos adezaun ba OMK”, nia hateten.
Nia hatutan, ko’alia kona-ba asuntu ne’ebé mak importante ida kona-ba estabelesimentu laboratóriu teste ai-han no bebidas integradu, entaun ida-ne’e parte husi diresaun MKAE nian no mós sei koordenasaun hosi ministériu sira seluk.
Define ona kona-ba polítika kréditu nian ne’ebé ita sei iha revizaun ida ba dekretu lei ba implementasaun kréditu ne’ebé koordenasaun hosi MKAE no mós Ministériu Komérsiu Indústria sei entrega ba parte Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste atu bele halo avaliasaun ba proposta sira ne’ebé mak mai hosi empreza kiik no média sira, entaun ida-ne’e mak hanesan pontu prinispál ne’ebé mak husi rezultadu reuniaun koordenasaun ida-ne’e.
“Ohin ne’e enkontru mensalmente ita halo, tanba ita haree tuir atinjimentu no progresu sira ne’ebé mak lao ona no iha kada ministériu sira, lei 19 ne’e mós ba kada ministériu atu haree ninia responsabilidade atu prodús lei sira ne’e, ezemplu; ba iha MCI ami iha tolu, ba kódigu propriedade ministeriál, asaun ba manufaktoriál nian no implementasaun ba regra orijen nian, tanba ne’e MCI sei responsabiliza ba ida-ne’e, banhira tama iha dezembru ita bele finaliza nune’e mós ba ministériu sira seluk hanesan MAPPF, MTK oinsá bele finaliza lei antes dezembru tinan ne’e”, nia konklui.
Notísia relevante:Ho Esforsu Governu Ba Reforma Ekonomia, Númeru Empreza Aumenta
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




